Ennetav teraapia aitab vältida tühje lootusi, halbu lepinguid ja rahakaotusi. Sellist teraapiat teeb investeerimisguru ANDRES VIISEMANN. Lugeja saab ka teada, miks Avo Viiol läks kasiinosse.

Näod on keskmisest intelligentsemad. Valdavalt mehed vanuses 20 kuni 50, ja veidi üle. Nad ei küsi, miks Säästumarketis on makaronid odavamad kui Selveris. Nad ei küsi, kuidas kaotada kehakaalust 17 kilo. Küsivad hoopis, kas madal dollar annab lisapõhjuse siseneda Ameerika aktsiaturule.

Need on investorid. Mõned algajad sel okkalisel teel, mõned kindlasti tegijad. Sündmuskoht investeerimispanga LHV moodne kontor Pärnu maanteel. Väljas on pime, kell üle kuue.

«Kui läheb hästi ja raha koguneb, siis ühel päeval enam ei rahulda pangahoiuse kaheprotsendiline tootlus,» alustab Andres Viisemann (35) jutlust. Ta on LHV (ehk Lõhmus–Haavel–Viisemann) omanikest kõige tagasihoidlikuma imagoga. Me ei ole näinud tema Ferrarit ega Monte Carlo korterit.

Kui Rain Lõhmus ja Tõnis Haavel seiklevad pidevalt meedia luubi all, siis Viisemannil on õnnestunud seda vältida. Investeerimine pole mängurlus

«Ma ei taha anda otseseid nõuandeid. Võin öelda: osta, kuid iga ost tuleb ka müüa ja vahel tuleb kanda ka kahjumit,» ütleb Viisemann.

«Hoolt ja vaeva tuleb sisse panna. Kuid ma ei soovita kellelgi võtta suuremaid riske lühemaaegse rahaga.» See on klassika.

«Tasapisi tuleb pihta hakata. Kui esimene investeering tehtud, on põhjust juurde õppida. Väikeinvestoritele ei soovita võlakirjaportfelle,» sõnab Viisemann. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ja täiendanud end Prantsusmaal. Oma kogemused võlgneb ta Hansapangale.

Viisemann räägib tuntud juttu. Kuid ta on guru ja praktik. Jagab nõuandeid, kuidas koostada portfelli nii, et riskid on hajutatud. Ikka indeksaktsiad, eri majandussektorid ja piikonnad.

Viisemann kutsub üles olema konservatiivne ja mitte originaalitsema. «40% rahast tuleks ikkagi investeerida USA ja Euroopa aktsiatesse. Hetkel on meie klientidel läinud väga hästi ka Kagu-Aasias. Isegi liiga hästi.»

Saalis on vaikus. Kas tõesti võiks panna raha Hiinasse, ragiseb nii mõnegi investori peas. Või on aeg hoopis müüa?

«Muidugi on väga huvitav Kesk- ja Ida-Euroopa,» lisab Viisemann. Ka paistab turg ümber hindavat Yukose juhtumit. Kired on vaibumas.

Korralikus portfellis võiks olla tema sõnul 15 erinevat aktsiat: «Kuid keskmises Ameerika perekonna portfellis on kaks ja pool erinevat aktsiat.»

Viisemann märgib, et tavasoovitusi ei armastata täita. Tihti käituvad inimesed risti vastupidi igasugustele mõistlikele soovitustele.

Kas LHV võiks anda alustavatele mänguritele mingi stardikapitali, küsib keegi algaja saalist. «See ei ole mängimine. See on investeerimine,» rõhutab guru. «Konservatiivsus, riskide hajutamine, pidev turu jälgimine. Ja mõelge oma peaga. Kui kõik tahavad osta, siis raha jookseb sisse ja aktsiahind tõuseb. Kuid on ka hetki, kui kõik tahavad müüa.»Kinnisvara või aktsiad?

Aeg-ajalt taban end küsimuselt, kas inimeste käitumine on ratsionaalne ja mõistlik. Kas nad saaksid oma elu muuta, kui nad läbivad kapitalistliku selgitustöö kursuse ja omandavad rahapaigutuse algtõed.

Jah, see ei ole mängimine. Müüa oma kesklinnakorter ja siis see börsil kaotada — siin on tegu pigem enesetapjalike kalduvustega kui investeerimisega.

Kuid nii-öelda teadusliku investeerimise teeb keeruliseks asjaolu, et puuduvad ühesed vastused.

Viisemanni kolleeg Rain Lõhmus kinnitab oma raamatus, et tema vanalinna maja ostmine on kindlasti kehvem tehing kui raha paigutamine indeksaktsiatesse. Kuigi mõne aasta jooksul on Lõhmus kindlasti avastanud, et tema Ameerika aktsiad on halvemini raha teinud kui maja vanalinnas.

Ühesõnaga indeksaktsiad. Jätan mõiste meelde ja kontrollin LHV koduleheküljelt. Tõde on jube. USA 500 suuremal ettevõttel põhinev indeksaktsia I-Shares S&P 500 Index Fund (IVV) on kolme aasta jooksul kaotanud 5,26% hinnast aastasel baasil.

Olen hoolas ja vaatan lähemalt, mida tähendab miinus 5,26% aastasel baasil. See tähendab, et teie teaduslikult investeeritud 1,5 miljonist dollarist oli kolm aastat hiljem järel veel 800 000 dollarit. Lisades juurde valuutariski, teeme lihtsa avastuse: teie kolmest Merivälja majast on alles üks. Järeldus: kui arvestada, et Tallinna kinnisvara kallineb 7–10% protsenti aastas ja maailma aktsiaturgude kasvuks ennustatakse pikas perspektiivis 5–6% aastas, on igati konservatiivne ja mõistlik hoida raha kinnisvaras.Miks Viiol läks kasiinosse?

Kuid on ka häid indeksaktsiaid, mille tootlus on aastases perspektiivis 91% — Merrill Lynch Internet HOLDRS. Merrill Lynch on maailmakuulus investeerimisfirma, kus töötavad maailma kõige targemad ja kõige kallima haridusega inimesed. Ainuüksi nende haridus on väärt tervet varandust.Vaatame nimetatud indeksaktsiat lähemalt. 2000. aasta märtsis maksis HOLDRS 180 dollarit, aasta tagasi aga 20 dollarit. Viimase aastaga on aktsia veninud 53 dollari kanti. Arvestades juurde valuutariski, võib öelda, et maailma targimad ja parimad investeerimiseksperdid on teinud teie kolmest Merivälja majast ühe Lasnamäe korteri.

No need on ju internetihullud. Euroopas on ikkagi normaalne värk.

Euroopa 350 suurimat ettevõtet ühendav indeksaktsia I-Shares S&P Europe 350 Index Fund (IEV) kolme aasta tootlus on olnud –4,48%. Umbkaudu tähendab see, et teie 7,5 miljonist dollarist sai kolme aastaga 4,5 miljonit dollarit, kuid nüüd on asi kerges tõusus. Kuid keegi ei tea, kui kaua. Millal lõpeb optimismipuhang?

Vaatan lisaks Jaapani suurte ettevõtete indeksaktsiat. Sama jama. Seda jama vaatas ka majandusteadlane Avo Viiol ja tegi ainuõige järelduse: milleks kaotada raha börsil, kui seda võib teha sama hästi kasiinos? Ja viis mõtte ellu. Kahjuks Kultuurkapitali rahadega.

Teine majandusteadlane Hardo Pajula pidas loengu, kus rääkis, et rahvusvahelised börsid on nagu see tuntud mäng: toole võetakse kogu aeg vähemaks ja iga kord jääb üks toolist ilma. Seejärel hakkas Pajula jooma. Sest mis kasu on rahvusvahelisest majandusharidusest, kui see aitab teha kolmest majast ühe kuudi.

Kuid olgem optimistid! Investorite lööklause kõlab nii: kui hinnad kukuvad, siis on aeg osta. Ja teine lööklause: jälgi trendi.Küsimuste ja vastuste aeg

Üritus LHVs hakkab lõppema. «Erinevatele inimestele sobivad eri strateegiad,» ütleb Viisemann. Valitud strateegiast hoolimata läheb paljudel klientidel hästi. «Investeerimiseks ei ole ühte teed. Näen, et erinevad teed viivad heale tulemusele,» tunnistab spetsialist.

Üks jutukusele kalduv noorem kiilakas mees tunnistab, et alustas 5000 krooniga. Õige, puhkuserahad börsile!

Mulle meeldib päevasisene kauplemine, kinnitab keegi habemik. Põhimõtteliselt võib ka 5000 krooni mingisse Balti fondi paigutada ja teha aasta pärast järgmise tehingu.

Viisemannile endale meeldib pikaajaline investeerimine aktsiafondidesse ja indeksaktsiatesse. See sobib tema loomusega.

Kapitalistliku kasvatustöö tund hakkab läbi saama. Inimesed kaovad öösse. Kas see erines millegi poolest marksistliku kasvatustöö tunnist, küsin endamisi irooniliselt?

Paar päeva hiljem palun Viisemannilt nende indeksaktsiate kohta meili teel kommentaari. «Aastad ei ole vennad. 2003 oli väga hea, kuid kolme aasta perspektiivis on tõesti mitmed regioonid ja sektorid miinuses,» vastab Viisemann. «Majandus ja aktsiaturud käituvad tsükliliselt. Loodetavasti oleme maailmamajanduse pikaajalise tõusufaasi alguses.»

Võib-olla tõesti. Kuid alati võib leida ka vastupidiseid arvamusi. Näiteks hiljutine inglasest esineja Pärnu konverentsil viitas Euroopa demograafilisele situatsioonile. Töötajate ja tarbijate arv väheneb, mis peaks kajastuma ka ettevõtete halvenevates majandustulemustes. Omakorda toob see hinnad alla.

Ka vana mees Warren Buffet, Ameerika kuulsaim investor, kurtis, et maailm ei ole endine. Paavo Kangur