"Tülitsesin bussijuhiga, kes karjus mu peale, kuna ma piisavalt kiiresti bussist maha ei läinud. Seda riiki on palju kordi okupeeritud ja lüüasaamine püsib jätkuvalt minu rahva DNAs. Seetõttu ei seisa keegi enda eest ja see tüüp oli üsna šokeeritud, et ma talle midagi vastu ütlesin. Tal kukkus suu lahti!"

"Eriliselt tunnustan kõiki eestlasi, kes suudavad selles paigas positiivsust säilitada. Te olete imelised!" kirjeldab Kerli eestit kui superpimedat ning külma paika.

"Usun väga positiivsusesse ja zen’i ning ma ei tee enam head nägu, kui inimesed minuga halvasti käituvad. Luban enda sisemisel lõvil möirata, kui aeg ja koht nõuab enda või oma lähedaste eest välja astumist. Ma ei kavatse ebaõiglust taluda ning pealt vaadata, kuidas ka teisi inimesi halvasti koheldakse," lisas ta.