“Korra oli mul peas ka allaandmise mõte — tipuööl, kõige raskemal hetkel, kui olin läbini külmunud ja minna oli veel parajalt palju. Külma tuule tõttu sattus ilm tõeliselt ekstreemne olema,” kirjeldab ta.

“Tippu jõudes valdas mind õnnejoovastus — üsna sarnane sellele, mida maratonide finišites kogenud olen. Vaade oli imeilus!” õhkab ta praegugi.