Kui Tallinna kesklinna vanem KEIT PENTUS sõpradega läbi uhiuue Vabaduse väljaku tunneli minnes avastas, et selle seinad on sisse pekstud, korraldas ta kohapeal skandaali.

«Kesklinnas vaatan tõesti ringi professionaalse kretiini pilguga,» tunnistab Keit (27). «Kas prügikastid ajavad üle, kas kusagil on sein koledasti ära soditud … Sõbrad juba norivad selle pärast.» Pentuse elukaaslane, riigikogu liige Rain Rosimannus (34) kasutabki naise iseloomustamiseks esmalt sõna «temperamentne».

Kevadel riigikogu valimiste eel tutvustas Reformierakond oma noorpoliitikuid, samastades neid partei «vanade kaladega». Mäletate suuri plakateid «Keit Pentus — tulevane Signe Kivi»! PR-firma pani selle tõenäoliselt punase pea arvel tehtud võrdlusega ehk rohkemgi täppi, kui esialgu arvata võiks. Proua Kivi firmamärgiks poliitikuna on kujunenud siirus, avatus ja inimlikkus.

Keit ei häbene tunnistada, et nende suhe Rainiga algas meeletu kiremöllu ja sädemetega, ning on selliseks ka jäänud. Peale selle saadab ta Kroonika esitatud põhiküsimustele niivõrd huvitavad vastused, millega enamiku poliitikute bürokraatlikku stiili võrreldagi ei saa.

Miks mees armus?

Raini ja Keidu suhe lahvatas viis aastat tagasi, kui Rosimannus oli just tulnud president Meri usaldusväärseima nõuniku ametist tööle Reformierakonda.

«Algul köitis ta mu tähelepanu loomulikult kui ilus tüdruk,» tunnistab Rain. «Muud head omadused selgusid aegamööda.» Ja loetleb lisaks juba mainitud temperamentsusele: armas, heatujuline, efektne. Lahtise peaga, visa ja sihikindel tegutseja. Ja nagu kultusfilmi «Suvi» tsiteerides: peale selle on tal ka hea süda.

Näiteks on Pentusel suur nõrkus väikeste kaitsetute loomade vastu. «Ühel uusaastaööl võõrustasime tema pealekäimisel korteris saluudi eest trepikotta põgenenud hirmunud bokserit,» jutustab Rain. Teine kord oleks mees lasknud naisel end peaaegu pehmeks rääkida, et nad võtaksid endale maja ees ukerdanud prügikastikassipoja.

Huvitaval kombel jäi kassipoja küsimuses lõpuks siiski peale Raini sõna. Sest kui Keit midagi tõesti tahab, võib ta väga kangekaelne olla. «See on tema ainuke puudus,» tunnistab Rain. «Aga ka see pole ju igas olukorras puudus. Mõnikord nimetatakse seda ka selgrooks.»

Väike tüdruk suures kabinetis

Pentusest rääkides ei pääse üle ega ümber tema pisikesest kasvust: 158 cm, millega ta linnaosavanema raske mööbliga kabinetis peaaegu märkamatuks jääb. Keit ei tea, kes tema eelkäijaist selle mööbli tellis, aga arvab, et «see pidi üks suurt kasvu mees olema».

Kuna harjumuspäraselt täidavad vastutusrikkaid ametiposte peamiselt mehed, ja nimi on ka veel selline ebamäärane, siis polegi imestada, et oma ametiaja algul pidi Keit «härra linnaosavanema» soovijatele tihtipeale selgitama, et tema see ongi. Ka posti adressaadiga «härra Pentus» on nüüd juba vähemaks jäänud.

Päkapikukasv ei seganud Keitu korvpallivõistlustel kooli au kaitsmast. See oli üks paljudest kohtadest, kuhu aktiivne plika oma energia suunas. Tallinna Muusikakeskkoolis, kus Keit üheksa aastat klaverit õppis, lõppesid tunnid tihti alles õhtupimedas. Siis veel balletitrenn. Ulakusteks aega ei jäänud, ja poliitikuna püüab Keit oma lapsepõlve retsepti praeguste laste peal rakendada: laste vaba aeg võiks olla võimalikult täidetud, et ei jääks aega kambakesi ringi kolada ja lollusi teha.

Muusikakeskkool oli tüdrukule ühtlasi kodulähedane kool, aga muusika on nende peres ka geenides. Ema Siiri Pentus on flöödimängija ja Keitu oodates õppis parajasti konservatooriumis. «Eks sealt mulle muusika külge jäi,» naerab Keit. «Ja hiljem hakkasin ema kõrval klaverit tonksima.» Emaisa oli pime muusik Ilmar Tamm, bajaanimängija, kes esines ka koos Valgrega ja kirjutas mitu laulu.

Oma pere must lammas

Keit on suur oma pere fänn. «Meil on tõeline itaalia stiilis suurpere,» kiidab ta. Tähtpäevadel koguneb laua ümber paarkümmend inimest: vanavanemad, tädid–onud ja nende lapsed. Keidu kahest väikevennast vanem, Sten Pentus, käib isa jälgedes ja on Baltimaade meister vormelisõidus. Isa Väino Pentus korjas omal ajal N Liidu meistrivõistlustelt medaleid nii vormeliroolis kui ka mootorrattasadulas. Sten peab praegu vormel-BMW Saksa tiimiga läbirääkimisi.

«Mina olen meie pere must lammas, kellel pole isegi autojuhilube,» muigab Keit. Aga raja kõrval vennale kaasa elamas käib ta nii sageli kui võimalik. Muide, pole sugugi võimatu, et Stenist võrsub nende perre järgmine poliitik: nimelt õpib ta avalikku haldust ja õe eeskujul Euroopa Liidu peensusi.

Keit jälgib põnevusega kõrvalt ka nooremat venda Kristiani, kes käib Rahumäe põhikooli 7. klassis. «Kristian on erakordselt arukas ja terane noormees. Ta on maailma asjadega paremini kursis, kui mõni temast 10 aastat vanem inimene, ja tasakaalukust on tal praegu igal juhul oluliselt rohkem kui minul tema vanuselt,» kiidab Keit venda.

Pääskülas sündinud ja kasvanud, kuulus Keit mitu aastat Nõmme halduskokku. Pärast valimisi jäid kesklinna ja Nõmme korraga vanemata. Keit sai kaaluda, kas võtta lapsepõlve Nõmme või kesklinn, kus neil on Rainiga Kadriorus pesa punutud. «Kesklinna juhtimine oli suurem väljakutse,» põhjendab Keit oma valikut. «Nõmmel oli mitu aastat väga tugev linnaosavanem (praegune kultuuriminister Urmas Paet — toim) ja seal oli kõik õigetesse rööbastesse lükatud. Kesklinn tundus kuidagi peremehetu, ja kuna ma siin elan, siis nägin iga päev asju, mida on vaja teha. Tundus igati ausam just kesklinn valida, kuna ma elan nüüd siin.»

Sihikul peaministritool

Kui ta ei oleks nii spontaanne ja siiras, võiks Keitu pidada tõeliseks nooreks karjääribürokraadiks: keskharidus Bakalaureuse koolist, seejärel TPÜst bakalaureusekraad haldusjuhtimises ja Euroopa Liidu suhetes. Samal ajal kiire karjäär Reformierakonnas: linnavolikogu ja Nõmme halduskogu liige, välisministri nõunik, erakonna juhatuse liige ja välissekretär.

Praegu on Keidul pooleli politoloogiaõpingud Tartus. «See viimane on küll täiesti teadlik valik,» möönab noor daam. «Tahtsin magistrikraadi, ja otsustasin politoloogia kasuks.»

Valimiste keerises tegi Eesti Ekspress Pentusest loo «Miks te olete tulevane Signe Kivi?» Keit vastas umbes nii, et tema jääb ikka iseendaks, aga tal oleks väga hea meel näha Signe Kivi sugust võimekat poliitikut kunagi oma valitsuses. Ambitsioonikas? «Aga miks ka mitte?» imestab Keit. Tõepoolest — miks seada endale piire?

Kas kunagi võiks ka Rain Rosimannus olla Keit Pentuse valitsuse minister? Rain loodab, et seda ei juhtu. «Mitte et mul oleks midagi koostöötamise vastu, kuigi peretervise eksperdid seda ilmselt ei soovitaks,» põhjendab ta. «Aga me oleme selleks liialt erinevate ambitsioonidega. Mulle meeldib rohkem olukordi vaadelda ja poliitilisi strateegiaid välja nuputada. Keidule meeldib lisaks eelnevale neid ka ise ellu viia. Nii et Keit peaministrina on tõenäolisem.»

Raini ja Keidu kirglikku suhet ilmestavad tulised vaidlused poliitilistel teemadel. Õnneks on nad vähemalt samas parteis. Kindla sõnaga välistavad mõlemad igasuguse omavahelise konkurentsi. «Hea on õhtul tööasjad kellegagi läbi arutada, aga ega meil muudestki jututeemadest puudust ei tule,» kinnitab Keit.

Sageli on jutuks paar aastat tagasi soetatud ühise «pesakese» jätkuv sisustamine. Kindel tava on iga-aastane puhkusereis kuhugi kuumemasse kanti. «Siis lükkan varbad sooja liiva sisse ja tõepoolest lihtsalt vedelen,» üllatab Keit. Tema iseloomuga sobiksid mägironimine ja sukeldumine paremini.

Ja veel üks üllatus: puhkusereisid valib noor ja edukas paar viimase hetke sooduspakkumisi kasutades.