«Ma ei viibi pidevalt õnneseisundis, kuid kogen seda neli-viis korda päevas,» ütleb Indrek Hargla, möödunud aasta üks enim loetud kirjanikke Eestis.
Indrek Hargla (41) on justkui tavaline eesti mees. Tal on pool paarismajast Viimsis koos juurviljaaiaga, kolm tütart, papagoi, jänes ja loomulikult kuulub komplekti abikaasa Heli (37). Õhtul kell kaheksa, kui asjad aetud ja loomad talitatud, muundub aga välisministeeriumi ametnikust pereisa kirjanikuks.
Indreku enim hinnatud ja tõlgitud jutustused on apteekrist detektiivi Melchiori lood. Melchior tegutseb 15. sajandi alguse kinnisvarabuumi aegses Tallinnas. Uusi maju kerkib kui seeni pärast vihma ning mere tagant saabub üha uusi õnneotsijaid. Kinnisvarabuum nõuab muidugi nii mõrtsukaid kui ohvreid: kastreeritud hulgus, prostituut, maalikunstnik. Apteekrist detektiiv hakkab tegutsema 1407. aasta paiku, kui valmis Tallinna raekoda.
«Kirjutan praegu neljandat osa ja olen tegevusega aastas 1428,» sõnab Indrek. «Parajasti käib Pirita kloostri ehitamine ja loomulikult on seal asju, mille lahendamine nõuab detektiivi tähelepanelikku kõrva ja silma. Apteeker Melchiori pojast on sirgunud isale noor aktiivne abiline, kes ei põrku tagasi ka seiklustest.»
Melchiori lugude esimene osa «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus» on avaldatud soome keeles, järgmine raamat on tõlkimisel. Sari hakkab ilmuma ka prantsuse keeles ning olemas on lepingud raamatute avaldamiseks läti ja ungari keeles.
Millal sa kirjutad?
Kui maja on köetud ja lapsed söödetud, siis saab kirjutama hakata. Vahel käin ka trennist läbi. Ujun ja rahmeldan jõusaalis.
Mulle meeldib lugusid välja mõelda. Eks seal on ka mingi eneseteraapiline moment juures.
Kas abikaasast on abi ka kirjutamisel?
Heli on politoloogia haridusega bioloogiaõpetaja. Viimati arutasin temaga geeniteraapia küsimust, kuid arvan, et keskaegses Tallinnas kasutatud ravimtaimede osas olen temast targem.
{poolik}
Kust sa Heli leidsid?
Ma olin Tartu Ülikooli õigusteaduskonda lõpetamas, kui Heli politoloogiasse astus. Nii me seal ülikooli peahoone juures kokku põrkasime.
Kas pidurit ka vajutasite?
Ei. Vanim tütar Berit on juba 16aastane.
Kuidas sa ennast vormis hoiad?
Ujumine, jõusaal. Väikestviisi olen aednik, suvel käin kümme korda seenel ja üks kord kalal. Vahel tinistan kodus kitarri amatööri tasemel.
Kas su papagoi räägib?
Üldiselt mitte. Papagoi Rango on asjadest valesti aru saanud – ta peab oma sõbraks ja kaaslaseks hoopis jänes Silverit, kellega ta üritab asju ajada ja muljeid vahetada ning vahel ka veidi kiusata. Jänes ei tee papagoist eriti välja. Nende suhe on veidi ühepoolne.
Kas sa samastad ennast oma kangelase Melchioriga?
Sisseelamine ja samastumine on erinevad asjad. Autor on kanal, kes loob sündmustiku ja paneb tegevuse voolama. Ma ei kirjuta endast. Ilukirjandus ei ole millegi tõestamiseks, vaid ikka meelelahutuseks.
Kõikidesse tegelastesse tuleb sisse elada, ka halbadesse, ja leida nende käitumise motivatsioon. Paha ei tee selle pärast paha, et ta tahab paha teha, vaid ta teeb seda, mida peab vajalikuks ja õigeks. Paha peab olema motiveeritud ja veendunud oma tegevuse õiguses. Kui ma olen negatiivse kangelase pannud elama ja hingama, siis on mul isegi veidi valus teda paljastada.
Miks just see periood?
See on põnev aeg, Tallinn arenes kiiresti. Kui Melchior alustab tegevust, siis Rae- apteeki ürikutes veel ei mainita ja nii asetan ta apteek-baari Rataskaevu tänavale. Meie teadmised tollest ajastust on lünklikud ja seda enam võib lugusid välja mõelda.
15. sajandist ei ole Eesti ajaloos palju arve, aga see oli sajand, kui Eesti oli Euroopaga väga integreeritud, suhtlemine hansalinnade vahel oli igapäevane ning linna kerkisid uued majad, tänavad ja kirikud.
Kust sa oma jutustuste kangelaste nimed võtad?
Olen lehitsenud Tallinna kodanike raamatut, aga ma eelistan nende nimedega natuke mängida.
Kas tollane tallinlane oli kohalik või migrant?
Oli mõlemat. Ega siin tol ajal väga põliseid suguvõsasid ei olnud. Vanaisad olid ikka sissesõitnud. Kuna see kant oli üpris metsik ja imelik ning Saksamaalt tulnule hullumeelse kliimaga, siis kaua siin maailma äärel vastu ei peetud. Pealegi oli Tallinn Euroopale avatud kolm-neli kuud, kui oli soodne aeg meresõiduks. Kui siin äri hästi ei läinud, siis mindi tagasi. Kuid kindlasti oli Tallinnas 15. sajandi alguse ehitusbuumi ajal palju võimalusi. Kolonisaatorid eelistasid linnaatmosfääri, nad ei tundnud end väljaspool linnamüüre kuigi turvaliselt.
Kui palju sel ajal maja Tallinnas maksis?
Ei oska öelda. Kindlasti oli hind kallim Raekoja platsi lähedal. Vaesteagulid jäid sinna Sõpruse kino kanti – seppade tänav. Sinna jäi ka «punane klooster» ehk bordell. Lubjaahjud olid tänase Olümpia hotelli kandis, Viru väravate taga algasid kalatiigid ja aiamaad.
Kas pühendudki ainult Melchiori juttudele?
Mul on plaanis kirjutada paar lühijuttu ka muudel teemadel. Aga aastakese-poolteist veedan kindlasti veel Melchiori seltsis. Inimese kõvaketta maht on piiratud ja väga palju ideid pähe ei mahu. Selleks, et saaksin kirjutada, pean asja peale mõtlema. Mul plaani ees ei ole, kuid ideedemapp on koos ja visandan skeeme. Mingid asjad sünnivad vaid kirjutamise ajal.
Inimene pidi suutma meeles pidada umbes kaheksat erinevat teemat-asja.
Mingi osa ajumahust peaks endale jätma. Hing peab tasakaalus olema, aega peaks jääma ka kaunite kunstide nautimiseks ja iseenda jaoks. Kui peas tulvavad vaid töömõtted, siis läheb asi käest ära. Hinge eest tuleb hoolt kanda.
Kes on su lemmikkirjanik?
Hetkel inglise ulmekirjanik Stephen Baxter. Kahjuks viimasel ajal lugemiseks aega ei jää. Eesti kirjanikest meeldib Rein Põder, aga ega mul ka tema lugude lugemiseks väga palju aega ole. Meediat ma väldin. Ajalehtede lugemise jätsin maha kolm aastat tagasi. See on samasugune pahe nagu suitsetamine, aga seda pole ma suutnud jätta.
Kas jäljendad kedagi?
Ma ei oska öelda. Ise ei tea seda. Sa oled nagu meedium, kanal. Sa kuuled mingit lugu ja jutustad seda edasi. Muidugi on midagi mu ajusse ladestunud ja need mõjud võivad kajastuda ka lauseehituses, rütmikas, struktuuris. Seda on raske endal hinnata. Väga uusi asju vormis pole võimalik teha, kõik on juba tehtud.
Kas sinu tüüpkangelane on tugev isane mees?
Need on mul erinevad. Väga tugev on igav, ta peab ka haiget saama. Apteekril peab olema tugev iseloom. Ta peab olema visa ja püüdlik, aga ta pole mõõgakangelane, võitleja. Tema poeg saab olema teistsuguse iseloomuga. Kui Melchior on rohkem tugitooli detektiiv, siis tema poeg üritab ka ise sekkuda ja asjad korda seada.
Tema poeg pole kindlasti konformist, aga hetkel on ta veel nooruk, 15aastane.
Kas tol ajal käidi linnas mõõgaga ringi?
Raemäärus keelas alates kella üheksast õhtul relvakandmise. Siis suleti ka linnaväravad. Pealegi pidi mõõga kandmise õigus olema antud kõrgemalt poolt. Ja mis sa seda kolisevat ja segavat mõõka ikka kaasas kannad. Tavaõiguses kehtis tururahu, kauplemiskohtades ei tohtinud kakelda.
Kindlasti kanti reisides julgestusvahendeid kaasas.
Kuna veres võis asuda inimese hing, siis verelaskmise õigus pidi olema antud jumala poolt, kõrgemalt poolt. Oli suur vahe tavalise kakluse ja noaga ründamise, kellegi vere laskmise vahel.
Sa oled uue telesarja «Alpimaja» stsenarist. Seal on peategelaseks spin-doktor, enesekindel ja haavamatu tegelane.
Sellest on veel vara rääkida. See võib võtete käigus veidi muutuda. Ja kõigil on nõrkusi.
Kas kolm musketäri olid kõvad mehed?
Kõigil neil olid oma nõrkused ja tugevused, nad olid kõvad mehed siis, kui nad olid koos ja täiendasid üksteist. Kuid kahtlemata on nad suurepärased karakterid. Kui nad nii-öelda hakkasid välja andma sooloalbumeid, siis joonistusid välja nende iseloomud. Suurt õnne nad ei leidnud. D’Artagnanil tuli noorusideaalidest loobuda ja ühel hetkel võisid kompromissid muutuda väljakannatamatuks. Athos põgenes isikliku elu tragöödia eest, õnnetu armastuse eest.
Kas sa oled õnnelik?
Õnn on hetk. Ma ei viibi pidevalt õnneseisundis, kuid kogen seda neli-viis korda päevas.
Kuidas leida need õnnehetked?
Ikka pisiasjadest. Kui õnnestub mõned detailid enda kasuks ära pöörata või lemmikjalgpallimeeskond võidab või kui lapsel õnnestus mõni asi hästi.
Kas sa oled kirjutamisega miljonäriks saanud?
Oh ei. Nii lihtne see ei ole, aga kurta ka ei või. Melchiori esimesest seeriast on hetkel müügil viies trükk.
Indrek Hargla
• Indrek Hargla (sündinud 12. juuli 1970), Eesti tuntumaid ulmekirjanikke, on vanast Tallinnast pajatava kriminaalromaanide sarja autor. Ilmunud on kolm raamatut:
• 2010 «Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus»
• 2010 «Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus»
• 2011 «Apteeker Melchior ja timuka tütar»
• Kirjaniku pärisnimi on Indrek Sootak, pseudonüüm Hargla on viide emapoolse suguvõsa sünnikülale
• Indrek teenis 2009. aastal laenutushüvitist 2191,06 krooni ja 2010. aastal 252,7 eurot
• Tal on kolm tütart: Berit (16), Linda (11) ja Kai (6)
