“Kõige parem aeg oli enne seda sõda, siis kui oli need Päts ja Tõnissonid, need olivad, siis oli kõige parem aeg. Aga siis kõige halvem oli ju, kui Nõukogude Liidus sai oldud,“ rääkis Arved uudistesaates “Aktuaalne Kaamera”.

Tamm on töötanud paljude ametite peal. Muuhulgas põllumehena, fotosuurenduste müügiagendi ja turumüüjana. Tema õepoeg Heino Kiik on mehe aga kirjutanud sisse seitsmeosalisse romaanisarja — Arved Tamm on nimitegelase Arve Jommi prototüüp.

Pereliikmete arvates on kõige vanemat eestlast hoidnud aktiivsus, huumor ja loomulikult headus. Vanahärra ise toob välja aga teistsugused pika ea saladused.

“Mina olen hoidnud põhimõtet — mitte viina ja suitsu ja see on minule andnud. Siis oli niisugune asi, et mina ise tegin pudru. Igal hommikul oli minul herkulopuder. Kaks supilusikatäit, aga sinna hulka käis küüslauk, mesi ja oliivõli.”

Nüüd vanahärra enam ise küll putru ei keeda, aga sööb seda endiselt rõõmuga. Tema toidule ei panda teragi soola ning pudrust on kadunud ka mesi ja oliivõli, sest need kasvatasid härra sõnul kõhtu.

Praegusel talvisel ajal ta küll õues jalutamas ei käi, kuid see ei tähenda, et ta midagi ei teeks.

“Mina igatahes praegu igavust ei tunne, et mul oleks midagi viga. Ma ei näe küll neid asju, ma ei näe — ma kirjutaks ehk midagi, aga midagi ma ei saa teha. Ainult mõtted, need, mis peas on. Neid on kõikisuguseid.”

Üks unistus on aga Eesti vanimal inimesel küll: saada veel vanemaks. Arved Tamm soovib elada vähemalt 108-aastaseks, et näha ära ka Eesti Vabariigi sajas sünnipäev.