Täna suri legendaarne korvpallitreener Allan Dorbek. Avaldame sel puhul Kroonikas 12.07.2005. ilmunud Paavo Kanguri portreeloo. 

_______________________________________________________________

Eesti spordi suurüllataja on korvpallitreener ALLAN DORBEK, kes viis Ehitustööriista Eesti meistritiitlile. Tema meeskonna baasil sündis uus superklubi BC Kalev.

Allan Dorbekul (60) on vähemalt kolm nägu. Üks neist on eesmärgile pühendunud korvpallitreener, kes nõuab endalt ja mängijatelt tulemust. Teine mees on lõdvestuv Dorbek, kes pritsib kilde ning kasutab mahlakaid maavillaseid väljendeid. Kolmas on pereringis või omaette olev Allan Dorbek. "Ma võin käituda töö juures agressiivselt ja lärmakalt, kuid ma ei ole selline. On hetki, kus ma üle keen ja seda hiljem kahetsen," tunnistab hallipäine mees. 

Ta ei ole kindel, kas asju on võimalik teisiti teha. Tagantjärele tarku on palju, kuid teekonda muutes ei pruugi enam samasse kohta välja jõuda, nendib ta elukogenult. Ühe asja paneb Dorbek südamele: "Ma ei ole selline, nagu press mind kujutab. Tead, nad küsivad kõik ühtesid ja samu küsimusi ning ma üritan neile veidi erinevalt vastata."

"Vanust on s…ks palju, 26. oktoobril saan 61. Nähtud on igasuguseid aegu," võtab selle kevade tegija kokku. Mees tunnistab, et hooaeg oli väsitav ja ta tahab peatreeneri kohalt tagasi tõmbuda. Nii asendabki teda profispordist loobunud Aivar Kuusmaa.  

Noorus

Dorbek oli nooruses hoopis jalgpallur. "Vaata minu jalgu, need on ju kõverad!" lubab lugupeetud mees püsti hüpates endale veel ühe nalja. Kell on ka juba palju. Päike hakkab loojuma.

"Venemaal pole kohta, kus poleks olnud. Kõik urkad on läbi käidud, nii jalgpalluri kui ka treenerina," mainib Dorbek. Eesti juunioride koondis jalgpallis oli 1970ndatel päris tugev. Ida-Saksaga tehti viik, aga viimased võitsid Lääne-Saksamaad, tiimi, kes tuli selles koosseisus 1974. aastal maailmameistriks. Jah, kui nii võtta, pole Allan Dorbek kehvem mees kui saksa jalgpallilegend Franz Beckenbauer.

Ometi ei olnud jalgpall 60–70ndate Eestis populaarne. "Minu lapsepõlves peeti jalgpalli pättide ja kraadede spordialaks," meenutab Dorbek, "ju need jalgpallurid on ka tänapäeval veidi metsikumad. Kuna võistkond on suur, siis on neid elupõletajaid ja jaurajaid seal ka parasjagu." 

Nii leidiski Dorbek end ühel päeval korvpalli juurest. Sellega tegeleb nüüd kogu ta perekond. Tema abikaasa Maia (49) on samuti edukas treener ja kõik pojad Eesti meistrikullaga pärjatud mängijad.  

Korvpalliperekond

"Abikaasa on mul ka treener. Igaühel oma töö. Õhtul saame väsinult kokku, hommikul lähme jälle laiali," kirjeldab Dorbek. "Meie elu on sport. Segadusi ei teki, küll aga tekib väsimus üksteise murede kuulamisest," tunnistab pereisa. "Kuid tavaliselt me väldime seda. Kui me isegi kõik koos kodus kokku saame, siis me korvpallist ei räägi. Kõigil on oma elu ja oma mured."

Eks tal ole kogemusi ka juba ning paljud asjad on selgeks saanud.

Tema meelest on lihtsam koduses miljöös puhata kui lahata probleeme. "Võib ette tulla eriarvamusi. See teeb närviliseks. Kuna ma kipun dikteerima, siis parem hoidun neist teemadest, et säilitada perekonnas rahu," avaldab Dorbek harmoonia saladuse. Nad elavad Pääskülas massiivsete mändide all oma majas. Kodu on üritatud ikka kohendada, korrastada ja kaasaegseks muuta. "Ükskõik kes lastest koju tuleb, neil on oma koht ja tuba," lubab isa. Raha pole tal kunagi liiga palju olnud, kuid ka nüüd, suvepuhkuse ajal, nokitseb maja kallal. Abikaasa Maia on korvpallitüdrukutega spordilaagris.

"See treener, kes tippu jõuab, natuke aega elab," teab Dorbek. "Kui sealt pudeneda, siis läheb elu uuesti raskeks. Eestis on sportlane au sees, aga sport ja sportlane Euroopaga võrreldes eriti raha ei saa. Treeneri tööd raha pärast ei tehta. See on pigem ikka rahulolu tulemusest." 

Pojad

Allan Dorbekul on neli last: kolm poega ja tütar. Kaks poega, Karl-Peeter ja Erik, mängisid Ehitustööriistas ning tulid suurde korvpalli isa käe all.
"Nad on täiesti tavalised keskpärased eesti noormehed, kes armastavad oma asja. Mingit imelooma neis ei ole,» kostab Allan poegade kohta. Järgmisel hetkel hakkab ta rääkima nende hüppevõimest ega unusta kiitmast ka oma võimeid. Kas poistest võiks saada korralikud eurokorvpallurid?
"Pakkuda ei ole mõtet. Keegi peaks neid väga tahtma. Võõrale maale varumeeste pingile istuma minna ei ole mõtet. Nende pingipoistega ei arvesta keegi. Erik käis Hollandis ja seda võistkonda oleks ka meie võitnud," arvab Dorbek vanem. "Ta nägi, et tal ei lähe seal. Milleks sinna noorust matta ja oodata."

Isa meelest on kaks võimalust: kas mängija peale loodetakse või ei. "Kui klubil on sinu suhtes pettumus, siis tuleb lahku minna. Erka tegi õigesti, et tuli ära. Arengu mõttes oli meie meeskond parem valik."

Erik kommenteerib: "Õppisin seal mõne asja juurde, kuid mulle Holland ei sobinud." Kuid siiski on ta välismaakarjääriks valmis. "Kui võimalus on, siis võiks jälle proovida," sõnab ta.  

Raha

"Meil ei ole ühtegi ülemakstud mängijat. Viieteistkümnest trennis käivast poisist kaheksa käivad tööl või õpivad," seletab Dorbek. "See on suur osa. Õppimise kõrvalt mängida on väga raske. Eriti, kui tahad kõrgele ronida."

Tipptreener nendib, et inimese päev ei ole kummist. "Aeg lendab ja sa pead kõike jõudma. Pead otsustama, mida teed ja mida ohverdad. Mis on esmajärguline, mis teisejärguline. Kas teha pulli, õppida või käia tööl. Või teha kõike natuke. Kui teed kõike natuke, siis sa ei jõua ka kuhugi," teab elukogenud mees.

Ka klubi eelarve ei ole kummist. Läinud hooajal ajas Ehitustööriist läbi kolme miljoni krooniga, mõne aasta pärast tahetakse jõuda 15 miljoni kroonise eelarveni. "Me ei jaksa Müürseppa osta ja vaevalt Müürsepp ka ise tahaks Eestisse tulla," arvab Dorbek. "Tema siiatulek tähendaks tippkorvpallurikarjääri lõppemist. Mujal maailmas neid hoobasid, mis sunnivad teda pingutama, ikka on, kuid kui ta tuleks siia, annaks ta tõenäoliselt elule järele."

Ekspertide arvates teenib Müürsepp hooajal miljon dollarit, kuid Eesti hea korvpalluri kuustipendium on 10 000–15 000 krooni. See info pärineb meisterklubi tegevjuhilt Ivar Valdmaalt, kes lisab, et vahel tuleb alustada 500kroonise stipendiumiga.

Mustade mängijate hinnad algavad 2000 dollarist või eurost, sõltuvalt ostukohast. Korvpallurite tasudega on veel üks aga. Lubatud raha ei saa alati kätte ning kevadel tuleb toituda vaid lubadustest. Noored Dorbekud hindavad oma klubi kõrgelt, sest lubatu makstakse välja. "Sellest ei saa rääkida. Mingeid utoopilisi summasid ei ole. Hea, et raha õige ajal ära makstakse," ütleb Karl-Peeter.

Ilusad naised

Kui uskuda teleseriaali, on jalgpallurite elus kõige tähtsamal kohal naised. Kuidas on kossumeestega Eestis?

"Fännid on noorepoolsed," tõdeb Karl ja möönab et temal on juba keegi. "Kui ise ei otsi, siis noorte naiste survet tunda ei ole," väidab Erik, kelle elukaaslane on võistlustantsuga tegelnud Nina.

Kõige rohkem on Maarjamaa naistega rahul Ehitustööriista võõrleegionär, Ameerikast Virginia osariigist pärit Howard Trier, kes mänginud aastaid Austrias. Sealt tuli ta halbade kogemustega ning nüüd, Eestis, on ta õnnelik.

"I’m happy to be here. Vaata neid kõiki ilusaid naisi. Eesti on mehe jaoks suurepärane koht," tunnustab Howard. Pealegi sai ta staaride varjust välja ja võimaluse olla meeskonna liider, kes peab õigel hetkel kolmepunktiviske sisse laduma. "Mulle meeldib Eestis mängida, Euroopas elada. NBA mängijaks on väga raske saada. Esiteks pead olema piisavalt hea, teiseks pead tundma õigeid inimesi," avaldab ameeriklane, kes valiti läinud hooaja parimaks. Allan Dorbeku sõnul naudivad siinsed võõrleegionärid tõesti meeletut naiste tähelepanu. "Nende korterite uksed on ära kriibitud."

Kuid vana korvpallitreenerit see nii väga ei morjenda. Tal on hoopis muu mure. Eestis olevat väga nõrk uute sportlaste aretustöö. "Pikad korvpallitüdrukud abielluvad lühikeste jupatsitega. Ja vastupidi: pikad meeskorvpallurid nopivad lühikesi tüdrukuid. Nii ei sünnigi korvpallile ideaalset järelkasvu."

Ehitustööriist muutis nime

Eesti meister korvpallis tuleb järgmisel hooajal platsile uue nime all. "Vana nime oli võõrkeeltes võimatu hääldada ja see kõlaks nagu ehitusturist," kinnitas klubi juht Ivar Valdmaa. Klubi nimega BC Kalev osaleb Eesti ja Balti liigas ja eurosarjas FIBA EuroCup.

Uus peatreener on Aivar Kuusmaa. "Saime Kuusmaa hea hinnaga," tunnustab Valdmaa. Allan Dorbek jätkab vabatahtlikult klubi teise treenerina. Senine teine treener ja Aivar Kuusmaa talendi avastaja Heino Rebane hakkab juhtima klubi noortemeeskonda.