MATI TOLMOFF on oma tütrel, Eesti tõusval sulgpallitähel lennujaamas vastas. KATI elab Kopenhaagenis ja ta saabus lapsepõlvelinna Tartusse võitma Eesti meistrivõistlusi.


Mati Tolmoff (48) on punapäine sportlik mees, endine kaugushüppaja ja tänane Eesti Spordimuuseumi direktor. Ta ei varja, et tuleb üksi kasvatada kolme tütart: Liinat (22), Katit (21) ja Tiinat (19). Mati abikaasa suri paar aastat tagasi ajuvähki.

Oma lugu tütar Katist (21) alustab ta kurvalt. Katil oli väiksena komme oma keel alla neelata, seetõttu tekkis aeg-ajalt olukord, kus ta oleks võinud lämbuda. Siis tuli tüdrukutirtsul jalgadest kinni võtta ja kõvasti raputada.

Teinekord ronis Kati neljandal korrusel aknast välja karniisile ja viskas sealt küpsiseid alla. Nii sai täpsemini visata. Naabrinaine helistas Matile ja ütles, et Kati kõnnib akna taga nagu tuvi.

Kord aga hammustas Kabli rannas puuk Katit nii rängalt, et tüdruk pidi hinge heitma. Siis selgus, et puugivaktsiini ei ole saada. Kuu aega läks, enne kui piiga jälle kõndida sai.

 Elurõõmus Kati

Kopenhaageni lennukilt saabunud Kati on aga ise läbi ja lõhki elurõõmus tüdruk. Naba kõrval tätoveering, hambas läigib briljant ja keele küljes kõlgub kuldne rõngas. Nii ei saa Kati enam keelt alla neelata. Arter on ta just valinud viie kõige meeldivama naissportlase hulka.

Katil on oma poiss ka, Mahmudi-nimeline. Netikommentaarides sai ta kõvasti hurjutada, et nüüd hakkab korralikku eesti verd rikkuma mingi palestiinlane. Kati ei lase end sellest häirida. Kunagi oli Mahmudil restoran, aga praegu on see kinni. «Ta käib sõbrannadega igal pool. Nii see juhtus. Üks on tume ja teine valge inimene — nii see sõbravärk algab,» seletab Mati lahkelt.

Kati käib harva kodus. Tallinna lennujaamas on ta seetõttu lihtsalt õnnelik.

Väiksed mured

Isa paneb Kati rinnaesisele kleepsu, millel kiri Ergo. See firma on Kati suursponsor. Isal on väike mure. Raha on vaja, ja kogu aeg. Mati Tolmoffi mure on väiksem kui vormelisõitja Marko Asmeri isa Toivo mure, kuid siiski reaalne. Kui Asmer vanemal on kiiresti vaja nii umbes mõni miljon, siis Matile aitab ka kolmesajast tuhandest kroonist aastas. Kuid ka seda on raske kokku ajada. Sulgpallis on auhinnarahad nii väiksed. Kord Islandil sai Kati võidu eest 100 dollarit. Isegi hästi läks!

Pere eelarvest näpistab Mati tütrele 5000 krooni kuus. Eestis üsna suur summa, kuid kallis Taanis on see pisku taskuraha.

Muidu on Kati tubli. Ta on maailma edetabelis 46. sulgpallur ja õpib juba neljandat aastat Taani rahvusvahelises sulgpalliakadeemias.

 Üks siht — Peking 2008

Matil ja Katil on eesmärk. Olümpiamängud Hiinas aastal 2008. Selle ajani teeb tütar trenni, mitte ei tee lapsi. «Täielik pühendumine,» toonitab Mati. «Meil on tütrega leping, et ei mingit jama isiklikus elus.»

Isa usub, et Kati on kindel olümpiale mineja. Kuna igast riigist lubatakse võistlema kaks ja kokku 50, siis on ruumi küll. Edetabeli eesotsas on palju hiinlannasid ja teistegi Aasia riikide esindajaid. Hiinlannad elavad ainult saalis ja teevad päevas kaheksa tundi trenni. Lõpuks muutuvad nad robotiteks, kes ei eksi ning löövad palli täpselt piiri peale.

Eestis ei ole sulgpall veel kuum spordiala. Suured rahad on Aasias. Seal istuvad miljonärid oma boksides ja kui mõni mängija meeldib, siis hakkab ka raha voolama.

Mati tahab siinsed toetajad üles lugeda: Eesti Sulgpalliliit, Tartu Ülikooli akadeemiline spordiklubi, Tartu omavalitsustegelane Aivar Soop, kes aitab otsida kõrvalt väiksemaid toetajaid. «Tema on lahke aitaja mees,» tunnustab muuseumidirektor.

Tartus võidab Kati loomulikult naiste üksikmängu ja tuleb õe Liinaga paaris mängides teiseks. Liina ei ole juba tükk aega reketit käes hoidnud. Vanasti käidi nende mängu vaatamas ainuüksi seepärast, et näha, kuidas õekesed omavahel väljakul tülitsesid. Võidujanu oli nii suur, et teineteise eksimusi andeks ei antud. Nüüd…?


Kas sulgpall on keeruline mäng?

Füüsiliselt raske. Nuppu peab olema ja mäng on väga kiire. Üks kiiremaid sportmänge.

 

Palju treenid?

Hommikul mängin ja õhtul on klubis fitness. Nädalalõpus võistlused.

Kuidas sõbraga läheb?

Noh, ma ootasin, et sa seda küsid. Kinos käime. Ta hüüdnimi on Mammu.

Kas tahad kõike teada? Ta on kergelt kiilakas ja 23. Tunnen teda juba seitse kuud.

 Kas eesti keel meelest ei lähe?

Mul on seal eestlastest sõbrannad. Isaga suhtlen iga päev telefoni teel.

 Aga taani keel?

Aru saan. Ega ma seda õieti õppinud ei ole. Tunnid olid, aga siis kadusid need ka ära. 

 Kas näitaksid fotograafile oma tätoveeringut?

Ei näita. Isa veel pärast vaatab pilte. Ega ta mulle midagi halvasti ei ütle. Ma olen ju suur.

 Kas isa kuulad?

Ikka. Keda siis veel?

Kui ta ütleb, et Peking…?

Siis on Peking.

 Lemmiktoit?

Hakklihakaste kartuliga. Tavaliselt söön Taanis kala.

 

Lemmikauto?

Volkswagen Touareg.

 Kas sulgpall on närvide mäng?

Loomulikult. Eriti pealtvaatajate jaoks.