«Seda koerakutsikat ootasin mina oma kümme aastat,» ütleb Krista Lensin, kelle kõrval möllab lisaks tütar Simonéle nüüd ka Lõvi. «Kodus on kõik teistsugune – pead jagama end lapse ja koera vahel. See tekitab väikseid pingeidki perre, kus oleme kahekesi mütanud aastaid.»
Kui Kroonika peatoimetaja Krista Lensini (40) peres hommikul keegi natukenegi varvast liigutab, kihutab nagu kuul linade vahele ka juuni alguses kolmekuuseks saanud Rodeesia ridgeback tõugu Lõvi, kelle passis on väga kuninglik nimi – Molema Mua Rôo Mogambo.
«Lõvi tuleb sellise hooga... läraki! Käppade ja ninaga mütaki! See on üks tohutu ärkamine!» muljetab Krista. «Meil on rutiiniks saanud, et nii kui me kuuleme seda müttadi-müttadit, peidame kõik end teki alla, sest teame, et järgmisena tulevad nahale küünejutid... Lõvi on ju hommikut nii kaua oodanud – ta teab, et kui üks meist tõuseb, on kohe õueminek. Sellist õrna ja hella ärkamist meie peres ei tule vist mitte iial. See käib müdina ja kolinaga, unelemise aega ei ole, see lööb su paugust püsti! Aga samas on see väga armas,» tõdeb Krista. Ta jätkab naeruga:
«Jube tore on see tunne, kuidas ta tahab olla sinu vastas ja ligi. See on selline laks headust, mis tuleb ühest väikesest loomast. Ma muidugi eriti ei seletanud oma elukaaslasele ega vanematele, kui suureks ta kasvab... Lihtsalt et ära hoida liigseid jutuajamisi.»
HAMBAPROOV LAMBANAHAGA
Aasta alguses käis Krista mööda Kroonika toimetust ja seletas, et nüüd on kätte jõudnud paaritamise aeg! Mh? «Koerapojad, ikka koerapojad!» seletas Krista. Ja veel, et hoidkem pöialt, et see õnnestuks. Kui selgus, et koerategu saigi tehtud, hakkas ta õhinaga rääkima, kuidas ta kutsika toimetusse meie meelt lahutama toob...
Nii on, nalja saab kõvasti, kui Lõvi ajakirjanik Paavo Kanguri laua alt jalavarju hambu haarab ja sellega mööda toimetust ringi rahmeldab. Kord eriti igaval hetkel läks ka väike tükike Krista nahkse peatoimetajatooli küljest.
Praegu valmistabki kõige rohkem peavalu kutsika närimishasart. Krista sai «salakaameraga» suisa linti koduvideo, kus seitsmeks minutiks üksi koju jäänud Lõvi põrandat katvad lambanahad lõugade vahel villaks kraasis.
«Selle lambanahaga ta möllas mööda tuba, hõljus ringi, suu lambatutte täis, ja oli jube õnnelik,» räägib Krista. (Video on Youtube’is «Lõvi ridgeback» nime all.)
Korraliku kasvatuse andmiseks läks Krista lemmikuga kohe koertekooli. Kõige rohkem nõuab tegu tütre ja koera teineteisemõistmine. Neil on omad mängud, milles Lõvi kesktormamist praktiseerib, ja mõnikord tuleb Simoné (8), silmad vesised, olles mänguhoos naksata saanud.
«Ja ükspäev ta hammustas koera vastu – ja siis vaatas koer talle suurte kohkunud silmadega otsa,» kirjeldab Krista.
Ta ei plaani tütre õlule panna palju kohustusi koera eest hoolitsemisel. «Sest see on ikkagi minu enda unistus. Küll aga ma arvan, et sellest saab ajapikku väga lähedane suhe lapse ja koera vahel. Olen veendunud, et lapsed, kel on kodus loomad, on hoolivamad ja arvestavamad. See elusolend annab kõikidele palju juurde. Temaga on peavalu, mis ikka kutsikatega kaasas käib, aga kes sellest hoolib! Tühi-tähi, kui oled seda nii kaua oodanud. Kokkuvõttes on see suur õnn ja rõõm,» kinnitab Krista.
LOE EDASI VÄRSKEST SUVISEST KROONIKA KODU-ERIST!
