Režissöör LARS VON TRIER korraldas endale Cannes’i filmifestivalil paraja Dogville’i – režissöör lasi kuuldavale segase ja arusaamatu sõnamulina Hitleri, juutide ja natsismi kohta, millest võib välja lugeda mida iganes.
«Tegelikult ma tahtsin olla juut, aga siis avastasin, et ma olen nats, sest mu perekond on pärit Saksamaalt, mis põhjustas mulle teatavat naudingut,» väljastas ta pressikonverentsil uudispommi. «Mis ma oskan öelda? Ma mõistan Hitlerit, aga arvan, et ta eksis paljudes asjades, jah, absoluutselt... aga ma näen teda lõpuks oma punkris istumas, ta ei ole see, mida nimetatakse heaks inimeseks, aga ma mõistan teda ja tunnen talle mingil määral kaasa, aga ma ei ole Teise maailmasõja poolt, ma ei ole juutide vastu, olen vägagi juutide poolt, kuid mitte liiga palju, sest Iisrael on kohutav tüütus... Kuidas ma sellest lausest nüüd välja saan? Okei, ma olen nats.»
Selleks ajaks oli tema kriitikutelt ohtralt kiidusõnu pälvinud filmi Melancholia peaosatäitja Kirsten Dunst juba mõnda aega toolil nihelenud ja punastanud. Kuid Lars ei lõpetanud: «Mul pole eriti midagi öelda, niisiis pean ma improviseerima ja püüdma oma tundeid sõnadesse panna. Kogu see natsivärk, ma ei tea, kust see tuli, aga Saksamaal olles tahaks ennast vabalt tunda ja lihtsalt sellest rääkida, teate ju küll.»
Kui natsiskandaal oli paar päeva meedias vohanud ja Von Trier Cannes’ist välja visatud, palus Taani päritolu režissöör juutidelt, sakslastelt ja kõigilt teistelt andeks.
«Ma olen suurema osa oma elust elanud juudina,» lausus ta. «Mu ema polnud juut, aga mu isa, või õigemini mees, keda ma pidasin oma isaks, oli. Aga siis avastasin ma, et mu isa pole mu isa, ja mu tegelik isa on sakslane. Selle asemel, et öelda pressikonverentsil, et ma olen sakslane, ütlesin ma mõtlematult – ka sellepärast, et ma ei sallinud meest, kes osutus mu bioloogiliseks isaks –, ühesõnaga, ma ütlesin taanlasele omase huumoriga, mida enamik inimesi ei mõista, et ma olen nats. Aga ma ei ole. See oli loll nali. Sedasorti huumorit kasutan ma sõpradega rääkides, kes tunnevad mind ja teavad, et ma pole nats. Ma palun andeks inimeste solvamise eest. See polnud mu kavatsus. Ma olen solvanud ka sakslasi, kasutades «sakslase» asemel sõna «nats», justkui iga sakslane oleks nats.»
