Stress tuleb lastel just sellest, et nad ei saa oma mõtetest rääkida, ja hiljem ei oskagi enam,» on Karmel Eikner veendunud. Kui issi Rait on vabatahtlike tuletõrjujatega valves, jagavad emme kaissu pugenud Karl ja Karoliina alati unistusi - poja teeb pärast voodi kõrvale madratsile aseme maha, et valvata sealt naispere und.

 

Ettevõtjate Karmel Eikneri (39) ja tema mehe Rait Killandi (43) murelikud vanemasüdamed saavad aina rohkem mahvi, püüdes lapsi suure ilma ohtude eest hoida. Kuid argised asjaõiendused jälle muutuvad järeltulijate kasvades kergemaks. Noored Killandid, allergikutest Karl Elmar (10) ja Karoliina Josefiine (7) mõistavad juba ise enda eest hästi hoolitseda. Viies pereliige Henry (19), Raidi poeg tema eelmisest suhtest, kes puberteediealisena otsustas isa pere juurde elama kolida, on majas juba täismehe eest.
Kui sündis Karl Elmar, ihult-hingelt ülitundlik, korraldas teletäht Karmel elu täiesti ümber.
«Muutusin kodukeskseks, jälgisin kotkapilgul, mida me beebiga sööme ja kuidas seda kõike teiste pereliikmete jaoks mõistetavaks muuta. Luubi all olid toit, hügieen, keskkond ja riided,» meenutab endine kultuuriajakirjanik Karmel.
«Kultuuriinimeste asemel intervjueerisin piltlikult öeldes päevast päeva arste, et osata ja suuta. Dr Putniku ja dr Vahlbergi nõustamisel on meie lapsed täna hästi harjunud elama diagnoosidega «allergia» ja «astma» ning suudavad seda kontrolli all hoida. Olen selle eest väga tänulik ja hindan Eesti meditsiini väga kõrgelt.»
#end#
 
Mil määral läheb allergikute ema elu kergemaks või raskemaks, kui lapsed sirguvad?
Elu läheb oluliselt kergemaks, kui lapsed kasvavad. Ise oskad ja nemad oskavad koos sinuga teha asju õigesti. Kui neile algusest peale ära seletada ja õpetada, miks midagi tehakse või kuidas, jälgivad nad edukalt, mida suhu panevad, millal on vaja inhalaatorit hingata või tavalist niisutavat kreemi kehale määrida. Samuti ütlevad nad kohe, miks sügeleb või ajab köhima või nina on vesine. On väga palju toiminguid, mis muutuvad täiesti igapäevaseks, sest muidu läheb nahk katki või on raske hingata. Pesemist ning enda eest hoolitsemist pole ma nendega kunagi pidanud harjutama - igapäevane dušš on täiesti tavaline meie lastel. Veel oleme kokku leppinud, et sünnipäevadel tohib süüa kõike ja nad ei pea valima ainult tervislikke asju. Nii säilivad ka lapsepõlve ahvatlused.
 
Millised on teie pere toitumistavad?
Nüüd juba täiesti tavalised, nagu igas peres. Võimalik, et paneme rohkem rõhku juurviljadele - nii on laste sõbrad täheldanud. Sööme kartulit ja liha. Vähem teeme igasuguseid makaronisööke ja pajaroogasid, mis nõuaksid piprast ja punast kastet. See on meie tervisele kahtlane. Õhtusöök toimub meil alati koos. Siis räägime muljetest ja paneme paika järgmise päeva logistika.
 
Kasvatad ise aiamaal või aknalaual potikeses värsket?
Kui Karl oli väike, kasvatasin küll ise nii potis kui vanemate juures Väänas. Minu emapoolne vanaema elas Nõmmel ja käisin lapsena palju temaga turul kaasas. Vanaema õpetas vaatama puhast letti, värsket liha ja õigeid juurvilju.
Kõike seda oskab hästi ka minu ema ja nii on tema välja otsinud kõige paremad müüjad - ostame nendelt juba pikka aega. Eelistame Eesti tootjate asju ja palju ka mahetoodangut. Meil on hea sõber Hiiumaal, kes kasvatab loomi. Temalt saame veist ja lammast.
 
Millal mees köögis käed külge lööb?
Minu mees on väga andekas kokk. Tema kohe oskab kokku panna erinevad lihad ja kalad maitseainetega nii, et see söök pärast keele alla viib. Meie köögitoimetused on jagatud nii, et külalistele teeb alati pearoa Rait ja mina assisteerin. Magustoidud on rohkem minu pärusmaa ning igapäevased kiired ja tavalisemad söögid ka.
Rait ja tema ema on väga kogenud ja osavad kala valmistajad. Siis ma tavaliselt kööki ei lähegi, kui nemad marineerima, suitsetama või grillima kukuvad. Paarkümmend kilo lesta, angerjat või silmu korraga on nende käes kukepea! Raidi isa oli staažikas kaugsõidu meremees ja Loksalt pärit, eks nad sealt selle pisiku said. Kaberneeme kalurid helistavad suvel juba vara hommikul ja toovad kala - Raidi oskused on üle küla tuntud!
 
Milliseid rahvameditsiini tarkusi kodus appi võtad?
Usun, et rahvameditsiin toetab teaduslikku. Ehk ennetada saab haigusi ja tugevdada organismi rahvatarkustega vägagi. Meie joome Karoliina eestkostel kibuvitsateed, sööme palju küüslauku ja sibulat, tarvitame päevakübara vitamiine, et talvel mitte haige olla.
Gruusiast tõime kaasa nunnade tehtud salvi kõikvõimalikest ravimtaimedest, mis kloostri ümber kasvavad, ja lapsed määrivad seda karedale nahale. Aitab väga hästi ja võimaldab pausi pidada kangete hormoonsalvidega, mida nad tarvitama peavad.
 
Milliseid riideid eelistate kanda?
Sügisel ja talvel on meil kõige raskem. Karli ja Henry nahka rikub palju niiskus ja külm tuul. See teeb käed tumepunaseks ja väga karedaks. Nii me otsimegi kindaid, kus poleks sees tehisvoodrit, ja kanname riideid, mis on väga hästi hingavad.
Kunstkiudu poisid väga ei talu. Siis nad hakkavad higistama ja nahk läheb punaseks ja karedaks. Seega, kõik joped ja talvevarustus on meil väga täpselt valitud ja eelkõige hingavast materjalist. Eelistame kindlaid brände, mis on katse-eksituse meetodil osutunud parimaiks.
 
Käisite perega tihti ATV-piknikel lustimas - millised ühised ettevõtmised on nüüd tavaks saanud?
Oleme tõesti vabal ajal nii palju koos kui võimalik ja värskes õhus. Viimaste aastate üks lemmiktegevusi on talvel lumelauasõit, mida lapsed tänavu mullegi õpetasid. Jube oli, kukkusin ikka tagumiku täiesti siniseks. Ja pärast vaatasin õudusega, millise kiirusega Karl ja Henry mustast mäest alla kihutavad, mis on püstine nagu sein.
Mulle ja Karoliinale on uueks lemmikharrastuseks hoopis uisutamine. Käisime Tartus minu lapsepõlve sõbrannal külas ja seal olid väga armsad väikesed väliliuväljad hangede keskel, kus saime rahulikult sõita. Vahva oli!
Suviti käime Emajõel paatidega sõitmas, ööbime sealse parve peal keset metsa ja jõge ning käime ära ka Piirissaares talvesibulaid tellimas. Sealsed sibulad on oma raviomadustelt kuuldavasti kõige paremad. Tänavu plaanime ka minna.
Milline on kõige parem moodus lapsi motiveerida? Selles vanuses komm ju enam ei aita...
Laste motiveerimisel aitab ainult vanemate kavalus, ei muud. Oli aeg, kui Karl mulle karistuseks kirjutas. Mina andsin vormi ette á la seletuskiri, jutustus. Ja tema kirjutas oma pahandusest. Täna on tal kirjandus viis ja ideede kirjapanemisega muresid pole. Henry oli väiksena jube unustaja. Temaga oli iga unustatud asi 5 krooni. Kui üles leidis, sai raha tagasi. Õppis hästi arvutama, ja kiiresti. Paar korda peitsin nende laiali olevad asjad paariks päevaks ära, öeldes, et viskasin minema. Sellest peale meil põrandal enam asju ei vedele.
 
Mil määral lapsed kodutöödes abiks on?
Meil on mitu kodu. Seega on loomulik, et kõik teevad midagi. Lapsed on alati kodutöödes abiks olnud. Nii on see kuidagi kujunenud. Pealegi, kuidas nad muidu tulevikus oma kodu eest hoolitseda oskavad! Meil on kord, et poisid klopivad vaipu ja «kimavad», nagu nad ise ütlevad, tolmuimejaga. Karoliina pühib riiulitelt tolmu. Muruniitmine ja trimmerdamine toimub taskuraha eest ja autopesu ka. Vahel peame läbirääkimisi, et nad saaksid aru n-ö vorst vorsti vastu meetodist. Mis on ka vajalik oskus elus. Ehk mina pakun variandi, et lasen oma auto ise ära pesta, aga nemad pesevad ja triigivad edaspidi oma pesu ise. Siis on nad lahkesti nõus ka tasuta tegema! Kas või väike töö, aga see peab olema korralikult tehtud ja süsteemne. Poolikult ja halvasti tehtud asju pole üldse mõtet teha ja tehtud asjad kontrollime üle. Tähtsaim on alati olnud õppimine. Kui hinded on korrast ära, jäävad ka muud kokkulepped katki.
 
Kuidas proovid kaitsta oma lapsi suure maailma ohtude eest?
Olen lastele alati seletanud, et kaubanduskeskustes või poodides saavad nad kolada siis, kui nad on täiskasvanud ja teenivad ise raha, sest siis on põhjust nendesse paikadesse minna. Oleme nad alati kaasa võtnud, kui neile on midagi vaja osta, ja siis nad saavad valida omad asjad.
  Lihtsalt kolamiseks pole neil ka aega. Henry ja Karl käivad kaks korda nädalas üks tennises ja teine judos, ning kolm korda nädalas Tallinna Poistekooris laulmas. Sinna lisanduvad veel kontsertreisid, esinemised ja igapäevane õppimine. Isegi hüperenergiline Karl kukub hiljemalt kell kümme voodisse nagu kott. Karoliina käib kaks korda nädalas Kaie Kõrbi Balletistuudios ja kaks korda laulab Musamari mudilaskooris. Seega on nende aeg sisustatud täiesti. Nädalalõppudel oleme maakodus Kaberneemes või külas peretuttavatel. Ja siis nad saavad lisaks vaadata mõnd filmi, suhelda oma sõpradega või lihtsalt niisama olla.
 
Kas ema muretsev süda muutub aegamööda kergemaks või vastupidi?
Muresid tuleb ainult juurde. Mida vanemana sünnitad, seda rohkem üritad kõike lapse eest ära mõelda - kardad, kaitsed ja muretsed. Olen täiesti kindel, et hiljemalt teisel kursusel sünnitamine ehk umbes kahekümneaastasena on kõige normaalsem variant - ise jaksad palju, unetud ööd ei kohuta, närvid on täiesti korras ja eriala valik on tehtud! Kui saaksin aega tagasi keerata, teeksin kindlasti nii, sest mina olin juba 29, kui Karl sündis. Samuti arvan, et Eesti väiksuse juures on väga vähe alasid, mille puhul naistel on mõtet karjääri nimel lapsed ohverdada või neid lõputult hoidjate hoolde jätta. Laps on väike vaid üks kord elus ja tema esimesed aastad on üliolulised tema hilisema isiksuse kujunemisel. Tean seda oma ja Raidi laste pealt ning väidan, et see, milliseks isiksuseks laps kujuneb, on ka omamoodi teaduskraadi kaitsmine. Ja mitte lihtne ega vähemahukas.
 
Mil moel olete laste arengut suunanud?
Väga konkreetselt. Väike laps ei tea ju, mida tahta. Valikuid tuleb pakkuda järk-järgult ja lapse võimekusest lähtuvalt. See ongi koht, kus vähemalt üks vanematest peab olema lapse jaoks rohkem olemas. Mõlemad 24/7 karjääri teha ja raha teenida ei saa. Siis saabki lapse sõbraks arvuti, sest see seisab alati laual ootamas. Siinkohal arvan ka, et mitte suur koormus ei tekita stressi, vaid tänapäeval tuleb
stress lastel just sellest, et nad ei saa oma mõtetest rääkida, ja hiljem ei oskagi enam. Lapsevanemal tuleb õppida aega jagama nii, et probleemid saaksid kohe õige lahenduse. Isiksus kujuneb tugevate mõtete toel ja pingutama peab ikka väga pikka aega, enne kui soovitud tase või elulaad saabub.
 
Kuidas vanemad saavad teineteist kõige paremini toetada?
Laste kasvatamine saab edukalt toimuda ainult mõlema vanema koostöös. Tugevam ja põhjendatum arvamus loeb, pole siin mingit keerukust. Teine arvestab sellega. Vahel tuleb head ja halba politseinikku ka mängida - sõltub, kui osavad vanemad on.
 
Kui emmel suurest askeldamisest võhm vahepeal otsa saab, siis mis on parim kosutus?
Minu jaoks on parim kosutus muusika. Valin tavaliselt mõne kontserdi ja lähme sinna. Viimati kuulasime suure naudinguga Mahavoki kontserti. Kare Kauks on ikka väga heas vormis ja nende koostöö Heini Vaikmaaga sujub endiselt hästi.
 
Mis on suurimad rõõmud, mida keegi teine peale laste pakkuda ei saa?
Kui Rait on vabatahtlike tuletõrjujatega valves või koosolekul, ronivad Karl ja Karoliina mulle kaissu ja vaatame koos mõnda filmi ning räägime omi jutte. Siis nad seletavad, mis nendel vahepeal koolis ja lasteaias juhtunud on ning millised on nende unistused ja plaanid tulevikuks. Karoliina soovib saada baleriiniks ja Karl kas laevainseneriks või looma-arstiks. Karl teeb omale tavaliselt aseme meie juurde madratsile maha ja ütleb, et valvab meie und issi asemel. Need on maailma parimad hetked.