Lauljanna LIISI KOIKSON seisab silmitsi keerulise väljakutsega. Pikajalgne kaunitar valiti Eesti kõige kallima mängufilmi peaosaliseks.

 
 
Kuigi Liisil puudub varasem filmikogemus, kinnitati ta mängufilmi «Mäss» peaosasse. Film pajatab 1924. aasta detsembriülestõusust ja sellega kaasnevate sündmuste keerisesse sattunud abielupaari läbielamistest. Liisi hakkab kehastama lipnik Tanel Rõugu noorukest kaasat Annat.
«Ma tean, et mul ei saa kerge olema,» ohkab Liisi.

Kui tihe konkurss oli?
Ma ei teagi, otsustasin kuni «ei» või «jah» vastuseni konkurentide nimesid mitte küsida. Ma arvan, et kui mulle oleks tohutu rida heade noorte naisnäitlejate nimesid ette paisatud, siis oleksin kohe alla andnud. Parem on olla teadmatuses ja anda endast vajalikul hetkel parim. Ma pole siiani teiste kandidaatide nimesid küsinud. Mu jaoks oli juba see, et mind taheti proovile panna, suur au.

Kust su näitlemispisik pärineb?
Mulle meeldis lapsena televiisorist telelavastusi vaadata ja vahel sai päris teatris kah käidud. Kuid mul pole sedavõrd tohutut esinemisvajadust olnud, et oleksin kogu pere ennast vaatama üles rivistanud. Lava oli mu jaoks pigem hirmutav.
Oled sa tahtnud näitlejaks saada?
Ma pole kunagi julgenud proovida lavakasse astuda, ma pole julgenud sellele isegi mõelda. Varem kartsin kohutavalt ennast nii-öelda lolliks teha. Et äkki ma esinen nii halvasti ja nii nõmedalt, et kõik naeravad. Nüüd olen näitlemisega harjunud ja kui midagi tuleb halvemini välja, siis oskan ka ise koos teistega selle üle naerda.

Kardad sa midagi seoses filmi tegemisega?
Kuna ma veel päris täpselt ei tea, kuidas seal kõik olema hakkab, siis on mul teadmatuse ees igasuguseid hirme. Tean, et filmi tegemisega kaasneb näitlejale palju ootamist, sest valgus ja heli ja kõik muu peab korraga paigas olema ja pärast seda konutamist tuleb jälle ennast kokku võtta ja «tulistada». Ma üritan selleks valmis olla.

Mida filmilt ootad?
Head meeskonda, toredaid uusi tutvusi ja õpetlikku kogemust. Endalt ootan eelkõige püsivust, keskendumisvõimet ja et ma oleksin stseenides teistele vääriline partner.

Kas filmis on selliseid näitlejaid, kellega oled tahtnud koostööd teha, aga seni pole veel õnnestunud?
Ega ma päris täpselt veel ei tea kõigi filmisosalejate nimesid, mulle on kõik näitlejad õpetlikuks eeskujuks.

Kuidas su päev praegusel kiirel ajal välja näeb?
Tartus olles läheb päev rahulikult kodus toimetades, kirjadele vastates ning aeg-ajalt stuudiost läbi põigates. Ma võtsin endale hiljaaegu väikese õpetajakoha Elleri Muusikakoolis. Piirdun seal vaid ühe päevaga nädalas, nii et koormus pole suur. Sellest ühest päevast piisab arusaamiseks, et õpetaja töö on väga raske ja tasu poolest alahinnatud.

Sa olid nukuteatri muusikalis «Romeo ja Julia» Hele Kõre dublant. Oli raske?
Ei, mitte mingil juhul. Meil polnud Helega mitte mingisugust konkurentsi, pigem vastupidi. Suhtlen siiani väga soojalt nii tema kui ka teiste nukukatega. Ma olen osalenud kahes nukuteatri muusikalis ja armastan väga oma lavapartnereid ning eriti sealseid garderoobinaisi.

Kuidas tuled toime negatiivse kriitikaga?

Ma ei loe delfi kommentaare, nii et suurem prügi läheb minust õnneks mööda. Aga ma olen kriitika suhtes tundlik küll. Eriti olukorras, kus midagi enam parandada ei saa. Asjalikke nõuandeid kuulan alati heameelega, kuid suure suuga näägutajatest üritan mööda vaadata. Alati see kahjuks ei õnnestu.

Kuidas sul oma kallima, Tiiduga läheb?
Ma elame juba viis aastat koos Tartus meie väikeses kodus. Kui mul ei oleks mu eraelu ja ma peaksin üksi oma asjadega toime tulema, annaksin vist varsti alla, nutaksin toanurgas ega võtaks ühtegi kõnet vastu.

Millega Tiit tegeleb?
Tiit on muusik, kes mängib erinevates koosseisudes trumme, kaasaarvatud minu bändis. Tiit aitab mul asju ajada, ta oskab kainemalt olukordadesse suhtuda. Mulle meeldib, et ta ei ole edev ja hoiab rohkem omaette. Ainult mina tean, milline Tiit tegelikult on, ja sellest piisab. Peale selle on ta kõige kallim ja hoolitsevam inimene, keda ma tunnen. Sellepärast me olemegi koos.

Mida koos ette võtate?
Me võtsime eelmisel aastal ette mu jaoks vägagi hulljulge rattasõidu ümber Hiiumaa, mis lõppes mu jalgade paksustumisega. Kummalisel kombel oli lõpuks väntamine palju lihtsam kui kõndimine, mu jalad olid võimelised ainult pedaale vajutama.
Me üritame suvel võimalikult palju Eestimaal ringi sõita, sest siin on väga palju ilusaid kohti. Käime tihti Pärnu kandis, sest oleme sealt pärit. Me oleme ka paljudes muusikaga seotud projektides koos.

Mida vabal ajal teed?
Tallinnas üritan hommikuti trenni jõuda ja üldse palju jala käia. Tartus liigun rohkem autoga. Mul endal pole veel juhiluba, aga kevadel on plaanis see asi ära teha. Isiklikku autot ma vist ei tahaks, muidu jäängi rooli ja unustan, kuidas jalg jala ette tants käib.
Kui mul on rohkem vabu päevi, siis sõidame Kilingi-Nõmmele. Vahel on aega sealt ainult korraks läbi astuda, aga kui õnnestub pikemalt olla, siis tunnen end jälle maalapsena. Seda eriti suvel mustikal ning sügisel ema ja isaga seenel käies või õunu korjates. Talvel läbi tagahoovi sügava lume koolimaja poole sumbates ja endale okstelt lund pähe raputades on samuti maalapse tunne.

Kuidas pingeid maandad?
Sõprade seltsis ja kodus küpsetades või siis parimal juhul mõlemat koos.

Pidudel käid?
Päris pidudel, ehk reedeõhtustel ööklubitiirudel küll mitte. Ma armastan sõpradega kohvikutes istuda ja sõpru on mul õnneks palju nii Tallinnas kui ka Tartus. Kui kohvitamine peoks üle läheb, on ka vahva. Mulle ei istu suured massid pisikestes ruumides. Hindan head seltskonda ja õnneks on mind sellega õnnistatud.

Millised on su salahobid?
Ma pole endale veel muusikavälist harrastust leidnud. Kodus diivanil istudes on mõnus heegeldada, aga ma ei nimetaks seda hobiks. See on pigem organiseeritud näppude liigutamine.

ARTUR TALVIK FILMIST JA LIISIST:
«Naispeaosatäitja valimine oli väga põhjalik. Liisi puhul meeldis meile tema naiselikkus, ilu ja reaktsioonivõime, mis olid loomulikud ja isegi ootamatud. Mind erutas ta tekstiandmise diktsiooni puhtus ja täpsus. Liisi hääl on võrratu! Liisi hakkab kehastama Anna Rõuku, kes on hiljuti abiellunud lipnik Tanel Rõuguga.
Filmi eelarve on ligi 24 miljonit krooni ja see on kõige kallim kohaliku rahastusega linateos. Summa pole lõplik, tootjad otsivad patriootlikult meelestatud sponsoreid juurde. Riik toetab 16 miljoniga.
Filmis, mille lõplikult kinnitamata pealkiri on «Mäss» lööb kaasa Eesti näitlejate raskekahurvägi. Osadesse on palgatud Ain Lutsepp, Tõnu Kark, Mait Malmsten, Piret Kalda ja teised tähed.»