Õpetust hinge ja armastuse kohta sai printsess William Wordsworthi ja William Butler Yeatsi lugedes. Samuti süvenes ta prohvetite Muhammad Iqbali ja Kahlil Gibrani õpetustesse ning leidis tuge ka psühhoteraapia eneseabiraamatutest.

Printsess ise nimetas neid "Kensingtoni tõeteradeks". Publik toob lugejani kümme printsessi mõtet, mida ta erinevatele filosoofiatele toetudes kirjutas:

1. Rahulolematus endaga on harjumuslik muster.

2. Üksildus suhtes põhjustab selle, et toetume oma enesehinnangus liialt ühele inimesele. See omakorda asetab meid olukorda, kus too inimene meid tagasi lükates võib hävitada kogu enesehinnagu alustoe.

3. Kõrge enesehinnang ei kaitse sind, kuid lubab sul eneses kahelda, ilma et oleksid murest murtud.

4. Enda väärtuse tunnetamine on vaimse tervise alus ning vanemliku armastuse otsene tulem - sellise veendumuse peaks saavutama juba lapsepõlves. Lapse enesekindluse õõnestamine on vanemate teene.

5. Muretse rohkem oma iseloomu kui maine pärast, sest iseloom näitab seda, milline sa tõeliselt oled, samas kui maine üksnes seda, kuidas teised sind näevad.

6. Ohvri rolli mängides kasutame omaenda jõudu selleks, et olla abitu. Vastutuse võtmine annab meile jõudu elus muudatusi teha. Ma pole ohver, sest olen oma elu juhtima hakanud.

7. Süüdistamine on loobumine jõust ja vastutusest.

8. Elu on nagu pidev makilint - alati ei vasta see sinu tegelikkusele ja seda saab kustutada või üle lindistada.

9. Probleemid kasvatavad meid vaimselt ja hingeliselt. Elu teeb keeruliseks asjaolu, et probleemide tunnistamise ja lahenduse protsess on raske. Kasuta probleemi kui võimalust elu muuta.

10. Kui ma ise ei mõista, kes ma olen, siis kuidas saan seda teistelt eeldada?

DIANA170807_468x561