Äsjaabiellunud riigikoguliige ja endine haridusminister MAILIS RAND ei plaanigi oma kaasa, lätlase Agris Repšsiga ühist pesa punuda, sest neile sobib kaugsuhe.
Paljud paarid üritavad nii elada, kuid enamik peavad lahutavale vahemaale ja riigipiiridele lõpuks ikka alla vanduma. Kuidas siis Mailis (28) ja Agris (28) sellega juba viis aastat hakkama saavad?
«Me oleme ühtlasi teineteise parimad sõbrad,» avaldab Mailis eduka kaugsuhte retsepti esimese ja kõige olulisema koostisosa. «Meil ei olnud armastus esimesest silmapilgust, olime kõigepealt sõbrad, enne kui armusime.»
Mailis ja Agris tutvusid viis aastat tagasi Budapesti ülikoolis magistrantuuris õppides. Kursus algas juulis, «käimise» kuupäeva tähistavad nad 19. septembril ja jaanuaris üürisid juba ühise korteri.
Mailis mäletab, et pärast esimest inglise keele loengut jäid nad Agrisega natukeseks koridori peale juttu ajama. Agrise jutu järgi pani ta aga Mailist tähele kohe ülikooli sisse registreerides — tüdruk ajas seal lähedal kellegagi juttu. «Nii võis olla küll, mul oli siis väga ilus liibuv suvekleit seljas,» muigab Mailis.
“Vaidlesime end paariks”
Kursusel tekkis väike balti-serbohorvaadi sõpruskond, kelle esimeseks staabiks sai kesklinna korter, mida Mailis koos kahe teise eesti tudengiga üüris. Mailis mäletab, et nemad Agrisega vaidlesid pidevalt kõikvõimalikel teemadel.
«Ükskord pärast mingit pidu vaidlesime poole viieni hommikul selle üle, kuidas tuleb õigust mõista, kas täpselt seadust järgides või iga juhtumi tausta arvestades,» toob Mailis näite. Agris, kel oli Riia ülikooli klassikaline juuraharidus, oli seaduse täpse järgimise poolt, akadeemia Nord vabameelsema taustaga Mailis pooldas rohkem Ameerika vandekohtute süsteemi.
«Meil on tugev intellektuaalne kokkupuutepind,» lisab Mailis retsepti järgmise olulise komponendi. Suure osa nende suhtest moodustab rääkimine, abikaasad saavad teineteisele tööasjades nõu anda ja ka lihtsalt «kõlakojaks» olla. Riias advokaadina töötav Agris arutab Mailisega oma raskemaid juhtumeid, millest kolleegidega ei taha rääkida. Mailis omakorda lahkas ministriks oleku ajal mehe abil Eesti haridusprobleeme.
Agrise poliitilised vaated on liberaalsemad kui Keskerakonda kuuluval Mailisel, aga teravaid vaidlusi peavad kaasad ainult rahvusvahelise tasandi poliitika üle. «Kohalikus poliitikas tuleb armastus vahele ja seal on ta kõiges minu poolel.»
Meelelaadilt vastandid
Mailis ja Agris täiendavad teineteist emotsionaalselt. Hispaania temperamendiga Mailis pakub igal sammul välja hulgaliselt ideid, tasakaalukas ja rahulik Agris mõtleb kõik pikalt läbi. «Mitu päeva hiljem, kui mina olen oma idee juba unustanud, ütleb Agris, kas see on teostatav või mitte. Ta mõtleb alati kümme käiku ette,» iseloomustab Mailis.
Üllatusi nad teineteisele ei tee. Sellist asja, et Agris ilmuks keset töönädalat ootamatult lillesülemiga Toompeale Mailise kabineti ukse taha, ei oska naine ette kujutada. «Nii on küll olnud, et lepime kokku, et see nädalavahetus ta Tallinna ei tule, aga lõpuks helistab ikka, et on piiril.» Mailis omakorda on vahel laupäeva hommiku asemel reede lõunaajal Riia poole sõitma hakanud.
Enamasti tuleb Agris nädalavahetuseks Mailise juurde Tallinna. Aasta jooksul, mil Mailis oli haridusminister, käis ta Lätis ainult ühe korra ja sedagi ametlikul visiidil. «Meil on kord, et kui minister lahkub riigist, peab ta sellest riigikantseleile teada andma, et kantselei saaks asendaja määrata,» selgitab Mailis. «Oleks olnud tobe, kui ma iga reede õhtu teatanuks, et nüüd jälle lähen oma mehe juurde.»
Too üks kord, kui Mailis Läti-visiidil käis, kohtus ta Agrisega alles viimase päeva õhtul, et koos Eestisse tagasi sõita. Siis juhtuski ka ajakirjandusse jõudnud avarii haridusministri autoga Lõuna-Eestis.
Tudengiromantika lossi jalamil
Viieaastase suhte jooksul on Mailis ja Agris kõige pikemalt koos olnud tutvuse alguses, Budapestis õppides. Sealt pärineb ka nende poolteise aasta pikkune kooselukogemus. «See oli tõeline tudengiromantika,» naerab Mailis. «Meie üürikorter asus Buda linnaosas (Budapesti vanalinn — toim) mäenõlval, Habsburgide loss kõrgus otse meie kohal. Aga korter oli poolteist korrust maa all ja talvel oli seal kohutavalt külm.»
Budapestist magistrikraadid käes, läks Mailis varasema plaani kohaselt Hollandisse Maastrichti ülikooli rahvusvahelisi suhteid õppima ja Agris koju Riiga tööle. «Kuu aja pärast oli ta äkki Maastrichtis kohal — hakkas igatsema,» meenutab Mailis. Mõnda aega tegi mees Hollandis juhutöid, aga naasis siis Riiga. «Minu õpingute aja suhtlesimegi nii kuu–poolteise pikkuste pausidega.»
Kui Mailis Maastrichtis lõpetas, pakkus Riia Kõrgem Õigusteaduste Kool talle tööd lektorina. Samal ajal töötas ta ka akadeemias Nord ja sõitis Riia–Tallinna vahet. Nii kuni ministriametini.
Päriselt koos elama hakkamist arutasid Mailis ja Agris kõige elavamalt oma suhte alguses Budapestis elades. Nüüdseks on nad leidnud, et vähemalt hetkel on eraldi elamine mõlemale parim lahendus. «Oleme päriselt kokkukolimiseks vist mõlemad liiga ambitsioonikad,» avaldab Mailis mõtlikult. «Eesti ja Läti seadused on liiga erinevad, et Agris saaks siin advokaadina töötada. Mina alustasin äsja edukalt poliitikukarjääri ja praegu see meeldib mulle! Ei saaks ju olla Riias Eesti poliitik.»
Mailis usub, et ka siis, kui lapsed sünnivad, jääb tema edasi Eestisse elama. «Oleme arutanud, ehk saab nii korraldada, et Agris teeb pikad päevad ja võtab reede vabaks, siis on pool nädalat siin ja pool nädalat Riias.»
Kogu aeg pühapäev
Kaugsuhtel on oma head küljed ka, nii et Mailis pole üldsegi kindel, kas ta selle üle nii väga rõõmustaks, kui avaneks võimalus pidevalt koos elada. «Kuna kohtume nädalavahetustel, on meil kogu aeg pühapäev: kõigepealt oleme rõõmsad, et kokku saime, siis arutame, mida me seekord teeme,» kirjeldab poliitik. «Ja kuna elame ikkagi eri riikides, on meil teineteisele pidevalt midagi uut välja pakkuda. Ka erootika on kogu aeg värske. Ja kui me kord koos oleme, siis me oleme tõesti lakkamatult koos, isegi duši all käime korraga.»
Viie aasta kestelt meenub Mailisele ainult üks kord, kui talle tundus, et midagi on valesti. «Töötasin siis Brüsselis. Agris tuli külla, saime kusagil baaris kokku — ja rääkisime hoopis asjalikku tööjuttu. Siis mõtlesin küll, et mida see peaks tähendama? Aga ilmselt oli Agris lihtsalt väsinud, sest järgmisel hommikul oli kõik jälle OK.»
Teineteisest eemal elavate abikaasade puhul on väga oluline usaldus. «Me ei ürita teineteist kontrollida,» kinnitab Mailis. «Ja kui ta Riias näiteks lõbumajas käiks — so what? Niikaua, kui asi jääb puhtalt seksuaalsele tasandile, ei teeks ma sellest probleemi. Loodan ainult, et ma sellest teada ei saaks.»
Lahus elamise halb pool on see, et teinekord pärast rasket päeva tahaks kellelegi muresid kurta ja lohutust. «Aga me räägime päevas mitu korda, telefoniarved on ikka tuhandetes, kuigi põhiliselt saadame sms’e,» ütleb Mailis. «Halb on ka see, et mulle lihtsalt ei meeldi üksi süüa ja trennis käia.»
Mailis ja Agris jagavad teineteise huvisid ja harrastusi nüüdseks pea täielikult, ühe erandiga: Mailis pole siiani suutnud uisutamist ära õppida, aga Agris on aastaid hokit mänginud ja muudkui üritab naist jäähalli vedada.
Pulmad ilusa mõisa pärast
Mitu aastat koos olnud paaride puhul tavatsetakse ikka küsida, miks just nüüd abielluti? «Mingit erilist põhjust polnudki. See, et me ükskord abiellume, on meie suhtes alati fakt olnud,» selgitab Mailis. «Ja Olustvere mõis on pulmade pidamiseks ilus koht. Kui me Agrisega siin või Lätis ringi sõites mõnd ilusat kohta nägime, vaatasime alati ka sellest seisukohast, kuidas oleks seal pulmi pidada.»
Kui Mailis haridusministrina Olustvere tehnikumis käis, mainis ta muu hulgas, et tore oleks seal mõisas oma pulmi pidada. «Nüüd varakevadel sealne direktor äkki helistas, et teed siis või? Arutasime Agrisega ja leidsime, miks ka mitte?»
Pulmaettevalmistuste kõige romantilisem osa oli Mailise ja Agrise leeris käimine Eestimaa teises otsas Mustvees, sest Mailis tahtis, et paaripanija oleks sealne õpetaja Eenok Haamer. «Ta räägib lihtsalt niivõrd inimlikult,» põhjendab noorik. Nii sõitiski Agris igal laupäeval Riiast Mustveesse ja Mailis tõlkis leeriõpetaja jutu sünkroonselt inglise keelde.
Pulmapäeva hommik oli pruudi meelest kohutav: vihma sadas, sooja ainult 7 kraadi. Juuksur tegi neli tundi soengut. «Aga kui juba kirikusse jõudsime, oli kõik fantastiline,» kiidab Mailis. Neid laulatati Suure-Jaani kirikus, mis asub Olustverele kõige lähemal. Tseremoonia oli eesti keeles, Agrise külalised laulsid läti keeles kaasa. Pidu kestis järgmise lõunani, nagu peab.
Kolm nädalat tanu all olnud Mailise meelest pole abielu esialgu midagi muutnud. «Ehk omanikutunnet on natuke rohkem?» muigab ta. «Nime pean ära muutma, dokumente vormistama.»
Nimevahetus on tegelikult uskumatult suur mure. Enne pulmi antud intervjuudes lubas Mailis võtta nimeks Rand Repš, jättes nime lõpust ära läti meessoo tunnuse «s». Lätis oleks tema nimi pidanud olema õieti Repša, «a» on naissoo tunnus. Nüüdseks on selgunud, et lapsed peaksid siis võtma ema mõlemad nimed. Või kui tütar võtaks isa nime, oleks ta Lätis ikkagi Repša. «Otsustasin siis, et ma mitte ei võta mehe nime lisaks, vaid vahetan üldse perekonnanime ära, hakkan Mailis Repsiks,» ohkab praegu veel poua Rand.
