Mait Vaik köitis oma loomingu luulekogumikuks!
Mait Vaik: paberilt lugedes on luuletus iseseisev teos!
Kuigi fännid teavad neid luuletusi ilmselt peast, usub Vaik, et raamatusse kokku kogutuna on poeesial teistmoodi väärtus. "Mõne lauluteksti puhul hakkab viis küll kõrvus kumisema, kuid paberilt lugedes on luuletus ikkagi iseseisev teos," arutles Vaik. "Hetkeks käis peast läbi idee, et anda koos raamatuga välja ka plaat, kuhu oleks luuletused peale loetud, kuid selle teostan ehk mõnel järgmisel korral. Jaapanis ja Soomes teinuks ma muidugi ka karaokeplaadi," muigas ta.
Luulekogu sisaldab peaaegu kogu Vaigu loomingut ehk umbes sadat luuletust. "Mõned tekstid unustasin ja oli ka neid, mis sai sisse pandud vaid austusest laulu ja esitaja vastu," nentis ta ja lisas, et luulekogu pealkiri "Kõigil on alati õigus" sümboliseerib mastaapsust elus. Võrdluseks toob Vaik malemängu, kus nuppe liigutab mängija, mitte malend ise. Ja nii on malendil alati õigus, liigutatakse teda kuidas ja kuhu tahes.
Naljaga pooleks: hakkas bassimeheks, sest ei osanud pilli mängida?
Muusikuna mängib Vaik Vennaskonnas basskitarri, Sõpruse Puiestees võlub ta aga helisid välja elektroonilistest masinatest. "Ega ma mingeid pille eriti valda ja siis ütles Tõnu (Trubetsky, Vennaskonna üks eestvedajaid – toim.) mulle, et võtku ma bass kätte," meenutas Vaik, kes ei soovi end lahterdada ei muusikuks ega luuletajaks. "Olen kirjutanud lauludele tekste, aga need toimivad ka eraldi luuletustena. Muusika lihtsalt avardab sõnumit," leiab ta.
43-aastane Vaik kinnitab, et on 20-aastase loomeperioodi vältel suutnud iseendaks jääda. "Praegu on kärsitust võrreldes varasemaga vähem, teisalt annab nooruse sihitu valu hoo, mida keskeas enam pole," filosofeerib ta ning tunnistab, et luulekogu väljaandmine venis pikalt seetõttu, et tegemine vajab toetajaid. "Luuletajad pole rikkad ja teose avaldamine ei tasu reeglina ennast ära," teab ta. "Pole ju saladus, et eluloo- või kokaraamatut on märksa lihtsam müüa. Teisalt on tähtis, et raamatud siiski ilmuvad, sest ilma loominguta pole inimest, kuigi alati ei tee looming inimesest veel kirjanikku."
Autor ise on rahul ja kõigil on alati õigus
"Kõigil on alati õigus" illustreeriti Sven-Erik Stambergi poolt graafikasarjast "Väljad ja võimalused". „Igal kujundil ja sümbolil on oma sõnum, kuid paigutasin need luuletuste vahele tunnetuslikult. Kunstnik jäi tulemusega rahule," lisab Vaik. "Tühjad lehed luulekogus märgivad avarust uuele mõtteruumile." Kas Vaigu järgmist luulekogu tuleb oodata samuti paarkümmend aastat, seda ta veel ei tea. "Järgnevalt on plaanis avaldada proosatekstide kogumik, uued luuletused saagu aga ennem lauludeks," arvab ta.
