"Otsustasin juba üsna varases nooruses, et olen vaba," räägib ta. "Teadsin juba ammu, et ei pea omama korterit ja kolm korda päevas supp-praad-magusoit ei saa mind siduda tööahela külge. Oleksin võinud piltlikult öeldes ka põõsa alla minna, mõtiskleb ta, olles selle teadmise kaudu saanud julguse tegutseda kartuseta stabiilsuse kaotamise ees. "Mul on ammu olemas maakoht, eks see ole ka omamoodi back-up, kuhu saab alati vajadusel minna ja sisuliselt naturaalmajanduses elada."