"Elagem oma elu," lausub ta. "Pole vaja vaevata pead, kuidas naabrist parem olla. Kadedus närib vaid hinge, milleks seda vaja. Kõige tähtsam on elus saada iseendaks. Olla see, kes ma olen, ja alles siis see, mis mul on. Siis on ka vähem muret ja ebakindlust."

Eestlased on Marju Läniku meelest üks töökas ja tubli lugupidamist vääriv rahvas. "Eestlaste hulgas, nagu igal rahvusel, on mitmesuguseid inimesi. Olen tähele pannud, et näiteks välismaalased, kes Eestisse elama asuvad, iseloomustavad eestlasi kui tõsiseid ja üsna kinniseid inimesi. Me ise oleme endiga harjunud, et oleme pigem asjalikud. Me ei naerata väga tihti, aga meis on oma ilu."