“Eelmisel aastal ei arvanud me keegi, et pärast “Mandariine” veel kord Kuldgloobust juhtub,” nentis Avandi vastuseks küsimustele, kas ta on mõelnud juba selle peale ka, mida tulevik toob. “Ma ei usu, et on võimatu, et sinna uuesti läheme. Nii ei saa elada, kui millestki ei unista ega millessegi ei usu. Seega ma unistan rahumeeli, et see polnud mu viimane kord sinna minna!” sõnas ta.

Viidates “Tujurikkuja” sketšile, milles Ott Sepp näitab lahinguväljal Oscari kujukese ja vehkleja kostüümiga Avandile koha kätte sõnadega “Mine häbene kuskil eestlaste pärast, ise mängid Soome filmis, sitapea!”, tunnistab Märt, et Ott pidas teda ka Ameerika reisi ajal meeles. “Ta saatis kohe pikema sõnumi minu näitleja kvalitatiivsete omaduste teemal,” muigas Märt.

Ühegi staariga meie näitleja pidile ei kippunud ja peab seda väga kohatuks käitumisviisiks. “See oli tsunftipidu. Kui ma oleks nende asemel, siis mulle ka ei meeldiks, kui suvaline tüüp tuleb juurde ja küsib autogrammi ja pilti. Nad on samasugused inimesed nagu meie sinuga, Marko!” lausus Märt veidi tüdinult. “Neil on lihtsalt palju rohkem raha, muud vahet pole. Mis huvi peaks Dicapriol olla rääkida võõraste inimestega peol, kus tal on võimalus rääkida oma sõpradega, keda pole ammu näinud? Väga ebatõenäoline on, et Tarantino tuleb juurde ja ütleb, et kuule, hea film oli, vaatasin su “Vehklejat”.”

Kuna ajakirjanikke peole ei lastud, oli Reikopil seda tulisem huvi välja uurida, mis seal ikkagi juhtus ning Avandi tõi selle peale taas võrdluse tavamaailmaga: “Mida õhtu edasi, seda rõõmsamaks ja joviaalsemaks muutusid inimesed, samamoodi nagu meil. Kõik kulges täpselt nii, nagu oleme harjunud omade auhindade galal.” Kuna tegu oli otse-eetriga, meenub Märdile siiski see, kuidas konferansjee üritas külalisi ohjes hoida, kuid sellega eriti hästi hakkama ei saanud.

“Omamoodi oli see tore, sest Kuldgloobuste gala, nagu asjaosalised räägivad, erinevad Oscaritest selle poolest, et olek on vabam. Ei pea olema turvavööga tooli küljes kinni,” kirjeldas Avandi. “Samas, turvakontroll oli ikka erakordselt range — kuulivestidega mehed nagu suured karud kontrollisid kõik limusiine alt peeglitega, vaatasid sulle otsa, kes oled, suunasid kõiki turvaväravatest läbi. Härra Harrison Ford näiteks ei tahtnud sealt mingil juhul läbi minna, ütles midagi sellele suurele karule, aga küll ta sealt lõpuks läbi läks. Reeglid on reeglid!”

Järelpidusid oli Avandi sõnul jalaga segada, kuna iga filmikompanii tähistas isekeskis, püüdes konkurente üle trumbata. “Vehkleja” seltskond sattus Warner Brosi peole, kuigi oleks olnud võimalus minna ka telekanali Fox peole. “Muusika mürtsus nii nagu ööklubis ikka, süüa ja juua voolas ojadena, kuna neil tõesti on väga palju raha. Lady Gagat ma kahjuks ei leindud üles, aga Helen Mirreniga oleks tahtnud küll tantsu lüüa,” sõnas ta endale omase huumoriga ja tunnistas lõpetuseks, et tegelikult oli Kuldgloobusest ilma jäämine üksnes üürike pettumusehetk.