"Nüüd olen ma rahvasaadik ja igaüks võib mulle näkku sülitada. Koolidirektorina olin ma keegi, kes sai reaalselt muuta maailma,“ ütleb Märt Sults, endine koolipapa, kelle joonlaua all on kasvanud, hariduse saanud hulk tänaseid hipstereid, aga ka punkareid.
Valijate häälte toel Toompea „koolipinki“ jõudnud Märt Sults tõmbas tähelepanu juba Kopli Kunstigümnaasiumi juhtides. Taolised koolidirektorid, kes on joonud pööraselt, salvestanud Villu Tammega loo „Löga“, käivad end välja elamas püstolist tulistades, on valmis käiku laskma rusikad, et kaitsta oma õpilasi, kutsuma kooli staadionile kohale Võsareporteri vaatama koerasitta..., on haruldased.
Miks aga liisis otsekohese ütlemisega mees Riigikogusse pääsedes mõõdu poolest Suurele Tõllule sobiva luksusliku BMW? Kus on nüüd tema valus kriiditolmune joonlaud, mis kasvataks kõigiga arvestavaid noori?
„Ma olengi vastuoluline tüüp, kelle ühel õlal istub ingel ja teisel kurat. Minu elu on nende kahe tüübi võimuses – kunagi ei tea, kumb tugevam on, kas kurat või ingel,“ ütleb Märt. Hetke pärast ta lisab: „Ma olen Sults. Teate küll, vastuolusid täis mees. Aga iseendaga ei ole ma kunagi vaenujalal.“
Loe Märt Sultsi avameelset intervjuud selle nädala Kroonikast.
Telli Kroonika digiajakiri SIIT või paberväljaanne SIIT!
