INDREK RAHUMAA on Eesti majanduse imelapsi, üks väheseid 90ndate kangelasi, kes uuelgi aastatuhandel mehetegusid teevad. Hiljuti ostis ta näiteks Tere ja Kalevi tootmisettevõtted — mis oli möödunud kuu Eesti tähtsündmus.

Enne Tere ja Kalevi tehingut on Indrek Rahumaa kokku pannud moetööstuse grupi Silvano Fashion, mis noteeritud ka Varssavi börsil, Tallinnast rääkimata. Näis juba, et noore mehe isu on raugemas, kui järgneski Tere ja Kalevi kaubamärkide ja tootmisettevõtete ost!
«Vaba aeg? Mmmh... Enamik aega istun lennukis,» sõnab Indrek Kroonika küsimuse peale korraks mõttesse vajudes: «Suurim kontor on meil Riias, õhtuks üritan koju Tallinnasse tulla, aga alati see ei õnnestu.»
Riiga pole ta siiski veel kolinud.
SilvanoFashion Management istub kontorites Poolast Moskvani ja ka Valgevenes. Nii et sõitmist Rahumaal jätkub. Muidu on Indreku elu rahulik: sama naine — modell Terje Mander —, samad äripartnerid, ka investeerimispankuritega saab ta hästi läbi. Viimati Poolas aitas neid Unicredit.

Korjab Poolast raha

Kui tavalised inimesed korjavad suvel mustikaid siis Indrek korjas suvel Varssavist 512 miljonit krooni lisaraha, müües 16,39 protsenti Silvano Fashion Groupi aktsiatest.

See raha läks Luksemburgis registreeritud fondile Alta Capital Partners S.C.A., mis on omakorda samanimelise Läti firma ja OÜ Investeerimisvabriku kontrolli all. Viimaseid nimetab Indrek Rahumaa börsiteadetes kontrollitavateks firmadeks.

See 512 miljonit krooni ei jää seisma, vaid ilmub mängu Kalevi tehingus.

Finantskeemik Indrek Rahumaa nipp on lihtne. Ta vähendab osalust ühes ettevõtete grupis, et kokku panna uus ja lootustandev tegija.

Liidad jälle veidi tootjaid ja kaubamärke ning tekitad piirkondliku hiiu, kellest ei ole võimalik enam mööda vaadata. Ta on juba seda korra teinud ja kindlasti teeb uuesti.

Stockholmist majandusharidus

Kunagi asus Mustamäel suhteliselt tuntud õmblusvabrik Klementi. Indrek oma sõpradega ostab selle, lisab sinna juurde Läti pesutootja Lauma, siis Valgevene tootja — ning Poolast Venemaani uued poed ja kaubamärgid.

SilvanoFashion juhatuse liikmete nimed räägivad iseenesest bisnise ulatusest: Dmitri Ditchkovsky, Dmitri Podolinsky, Dace Markevica, Remi Pilat... Eestlastest mahub sinna nimekirja Peeter Larin. Nimed nimedeks, peaasi, et turuväärtused kasvavad plahvatuslikult ja põhjusega. Sisuliselt on Silvanofashion täiesti uus firma ja Klementi ehk tänase nimega PTA moodustab sellest tagasihoidliku osa.

Ka Rahumaa on oma taustalt üpris rahvusvahelise haardega mees. Kunagi alustas ta Cresco nimelises investeerimispangas, kus oli ühendatud noorte meeste energia ja veidi vanemate tegijate kogemus. Nii olid Rahumaa äripartnerid Tartu Kommertspangaga kurikuulsaks saanud Rein Kaarepere ja edumeelsest kommunistist ärimeheks kasvanud Tõnu Laak.

«Crescosse sattusin isa Eimar Rahumaa kaudu, kes oli Laagi ja Kaarepere sõber,» selgitab Indrek sattumist suurde ärisse. Tema isa oli Tartus õigusteaduskonna dekaan, hiljem, hilistel 80ndatel töötas Stockholmi saatkonnas.

Indrekule tähendas see Rootsi keele oskust ja kõrgemat majandusharidust samas keeles. Nii sattus ta 15 aastaselt Kungsholmeni gümnaasiumisse ja sealt edasi õppis Stockholmi majanduskoolis.

«See andis eelise stardipositsioonis, lisas enesekindlust ja pakkus asjadest teistsuguse nägemuse ning kontakte ka Rootsi pankadega. Ma rääkisin nendega sama keelt,» vestab Indrek.

Kui Skandinaavia pangad sind usaldavad, siis see on juba isegi suur kapital.

Ürgeestlaslikult vaoshoitud

Nii et 512 miljonit krooni Poolast ja Londonist ja Stockholmist korjatud pankade raha rändab Oliver Kruuda taskusse ja sealt edasi jälle tagasi pankadele.

«Mul on siiras heameel, et Kalevit ei müüdud kuhugi Portugali või Mehhikosse, vaid Indrekule,» ütleb Oliver Kruuda. «Indrek esindab oma iseloomult seda ürgeestilikku vaoshoitust ja võiks olla tõenäoliselt prototüübiks Anton Hansen Tammsaarele samanimelise tegelaskuju loomisel.»

Indrek ei varja rahulolu ning kinnitab, et tal on ülimalt hea meel selle tehingu üle: «See täiendab meie varasemaid oste, nagu Läti piimatööstus Rīgas Piensaimnieks ja Poola magusatootja Mieszko. Pikemas perspektiivis toome toiduainetetööstuse börsile.»

Alates tehingu sooritanud Rahumaa grupi loomisest 2001. aastal pole nad ühestki omandatud osalusest loobunud. «Meie investeerimishorisont on oluliselt pikem kui tavaliselt finantsinvestoril ning eesmärgiks tugevate kaubamärkide omandamine ja selle baasil regionaalse liidri kujundamine,» kinnitab Indrek Rahumaa. Ta lisab, et grupi varade maht on 6 miljardit krooni ja seal töötab 6000 inimest.

Oliveri sõnul saavad aga nüüd kõik kohukesi ja komme süüa, kartmata et nad toetavad Kruudat. «Meil on kapitali nappinud, aga ligipääs kapitalile, mida vajaks toiduainetetööstus, meil puudus,» lisab Kruuda. Tehingu baashind on 880 miljoni krooni, mille eest aga kaetakse ka võlad ja muud finantskohustused. Loomulikult ei lase Kruuda ennast sellest morjendada, et kogu papp ei voola tema taskusse. «Raha ei tee kedagi õnnelikuks, kuid antud hetkel on osapooled rahul,» ütleb ta.

Adrenaliinilaks vajalik

Oma isiklikku elu pole Indrek Rahumaa presenteerinud. Tema elukaaslane Terje Mander suhtub mehe sebimisse positiivselt ja on igati kaasa aidanud. Viimasel ajal on loomulikult kõvasti aega võtnud hoolitsemine juurdekasvu eest.
Indrek aga olla mullu pannud oma vere keema Ferrari Skandinavia Challenge’i ringrajasõidu sarjas. Kuid enam pole võidusõiduks aega ja suured finantstehingud pakuvad veelgi võimsamat adrenaliinilaengut kui kiired autod.
«Meie edu saladus on osta hästi toimivaid ettevõtteid. Tootmiskulud on tõusmas, see on üks riske — see tähendab, et efektiivsus peab paranema. Kalevi ja Tere hind oli õiglane. Kui asju läbimõeldult teed ja planeerid, pole need üldse riskantsed,» hindab Indrek.