Mati Sepp on lihtsa nimega mees. Aga ta on Eesti üks edukamaid purjetajaid ja maailma-kuulsa Copa del Rey regati võitja ning üks väheseid eestlasi, kes ära teeninud Hispaania kuninga käepigistuse.

Kohtun Mati Sepaga Pirita jahtklubis. Tal on suured sinised silmad ja ees tomatimahl. Ent tema elus on olnud ka palju glamuursemaid hetki.
Vahemere ühe tuntuma, Copa del Rey purjeregati 2007. aasta võidukarika ulatas Matile ja tema meeskonnakaaslastele kätte Hispaania kuningas isiklikult. Tänavu napsas Mati Sepp (40) seal kolmanda koha, ehkki ka sel korral ei jäänud kuld kuigi kaugele.
Mati elustiil ühendab töö, hobi ja kire. Järgmisel aastal püüdleb ta edasi tähtede poole - sihikul on avamerepurjekate X-41 maailmameistritiitel.
 
Kas sa õlut jood?
Pigem lahendan mõne veini, kuid võistluste ajal seda lubada ei saa.
 
Jälgid kehakaalu?
Täiesti kindlasti. Jahtidel on etteantud kaalupiirangud, kui raske võib meeskond olla, ja roolimehe raskus on kõige mõttetumas kohas, keset paati. Need, kes serva kallutavad, võivad olla raskemad. Minu harjumuspärane kehakaal on 75 kilo. Ma ei pea selle nimel pingutama, aga ei saa ka jõulude ajal järjest peale visata. Teenin elatist oma kehaga ja pean vormis püsima.
Paar korda aastas vaatan oma kehalise võimekuse üle ka spordimeditsiinikeskuses.
#end#
Kuidas sinu mersu koos püsib?
Auto on transpordivahend liikumaks punktist A punkti B. Ülevaatuse kehtivuse lõppemist tuletavad mulle meelde trahvid, mis aeg-ajalt tuleb maksta. Kui auto enam käima ei lähe, kutsun remondimehed.
 
Sa pidavat olema mees, kes ninaga tuult tunnetab.
Purjetamine nõuab kogemust ja lihvimist. Ilm ei suuda alati uus olla ja on korduvad mudelid, mis on läbi mängitud. Diletandid nimetavad seda tuule tunnetamiseks.
 
Mis on su elu sisu?
Meri, purjetamine, jahtide müük, nõustamine: mida osta, et sõita kiiremini.
 
Kuidas masu mõjub?
Kurta ei saa. Keegi ei jäta seetõttu purjetamata. Paljud kliendid on venelased, aga nende jahid seisavad Küprosel, Maltal ja seega käib elu seal. Minu kogemusega vendi, kes teavad purjetamisest nii palju ja oskavad rääkida ka näiteks vene keelt, on maailmas ainult mõned. Ma ei ole kunagi kedagi Venemaal koolitanud. Need kliendid on nii jõukad ja ammu sealt ära kolinud, veetes suure osa oma elust Vahemere ääres.
 
Oled ka ise rohkem soojal maal?
See on meie elu. Hispaania, Itaalia. Järgmisena Türgi. Enne jõule tuleb Match Race võistlus Bahreinis, siis ootab ees India.
 
Kuidas perekond sellele vaatab?
Mees peab tööd tegema ja see on see töö, mida ma oskan. Raha peab teenima ja ma ei ole seotud vaid Eesti turuga. Väga paljud on oma elustandardit Eestis praegusel ajal muutnud, aga kuna minu kliendid on 99 protsenti välismaalased, siis on minu elu stabiilsem.
 
Kuidas lapsel läheb?
Viieaastane Katarina käib eelkoolis. Kena ja tubli laps.
 
Kas purjetajal peab olema isiklik kodusadam?
Ma arvan, et purjetaja ei pea hommikul uksest tingimata otse mereranda astuma. Olen koos merega niigi mõõtmatult suure osa oma ajast. Siiski, mere lähedus on oluline. Ilmselt teeks elu sügaval sisemaal mind päris rahutuks.
Mis seltskond võistleb Copa del Rey regatil?
Copa del Rey on võistlus, kuhu palgatakse paljud maailma tipp-purjetajad.
Kaasa sõidavad ka Hispaania ja Norra kuningas ning Monaco printsid.
Jahid on väga kallid ja nende hinnad võivad ulatuda kümnetesse miljonitesse eurodesse.
Purjetamine Vahemerel ja Läänemerel on väga erinev. Vahemerel purjetamine on tõeline glamuur ja ühiskonna magnet. Ka telemagnet, sest kaasa löövad siniverelised. Ühesõnaga, Copa del Rey on kultuurne kõrgklassi üritus, kus tänaseni säilinud palju härrasmehelikkust, nagu polos ja
golfiski. Tihti vaatavad jahtide omanikud kõrvalt, suurtelt kaatritelt pealt, mida nende meeskonnad teevad.
 
Kuidas maitses Hispaania kuninga käepigistus aastal 2007?
Hästi! Sest see regatt on number üks purjetamissündmus Vahemere maades. Kuid hindan oma kolme maailmameistrivõistluste hõbedat klassis X-99 Copa del Rey võidust siiski rohkem. Kõige väärtuslikumaks pean pronksmedalit MM-võistlustel 2007. aastal klassis X-35 Kielis, kus õnnestus jagu saada paljudest tipptasemel professionaalidest.
 
Raha? Mis kaasnes Hispaania võiduga?
Hispaanias jäin plussi, aga ega ma numbritest väga rääkida ei saa. Meie firma töötajatel on pered söönud, aga on paremaid ja nirumaid aegu. Kui Match Race'il suudame ennast tõestada ja tõusta maailmas 20 parema sisse, siis enam ei peaks muud tööd kõrvalt tegema. Ega selleks ei jääks aegagi. 
 
Mis toimub tipp-purjetamise kulisside taga?
See ei ole ujumisvõistlus, kus piisab vaid ujumispükste omamisest. Purjetamisega kaasneb enne võistlust tohutu töö, ja mitte ainult sportliku poole pealt. Vaja on organiseerida alus, mõelda kogu logistika peale, meeskond komplekteerida. Näiteks kõigil meie meeskonna liikmetel peale minu on ka igapäevatöö, mis ei ole purjetamine. Nõuab kõvasti pingutamist, et leida ühist aega ja vahendeid. Tipp-purjetamine on väga kallis ja eelarved on meeletud, eriti Ameerika karikavõistlustel, mille ajalugu on pikem kui olümpiamängudel.
 
Kuidas edu tuli?
Juhuste kokkulangevus. Reeglina on üleminek olümpiapurjetamisest suurtele jahtidele üsna vaevaline. Kui ma Laseril lõpetasin, siis oli vaja ühel suurel laeval X-99 Alexela  roolimeest ja neil oli kannatust. Me olime alguses Eesti meistrivõistlustel kuuendad aga  järgnevatel aastatel tuli kolm MMi hõbedat. See oli hea, et üks aasta anti õppimiseks. 
 
Kus sa sõitma õppisid?
Alustasin 1982. aastal Haapsalus kadett-tüüpi purjekaga. Seejärel sõitsin kümme aastat olümpiaklassi Laser. Seda etappi minu sportlasekarjääris võib pidada nii ebaõnnestumiseks kui ka heaks õppetunniks, kuna kaks olümpiatsüklit järjest kaotasin  Peeter Saraškinile, kes pääses olümpiale. Ilmsest ei sobinud mulle individuaalala. Suurtele jahtidele istudes ja meeskonnaga sõites tekkis kohe õige
tunne.
 
Naudid oma elustiili?
Kindlasti saan ma ennast pidada õnnelikuks inimeseks, sest mu hobi on minu töö.
Kuid ilma tagamõtteta ma merele enam ei lähe, ikka kas midagi testima või klientidega suhtlema või võistlema ja adrenaliini jahtima.
Kui niisama aega veeta, siis lähen pigem squashi mängima.
 
Purjetamisega kaasneb kiire askeldamine...
Jahil käib kiire elu. Igal meeskonnaliikmel on väga selged ülesanded ning koostööd treenitakse tipptasemel ja filigraansuseni.
  Väiksel jahil tõmmatakse purjeid käsitsi, suurtel jahtidel vintside abil. Vintsiväntajad on mehed, kes on tavapäraselt palgatud. Nad on kiire reaktsiooniga ja väga jõulised - tugevad käed on kõige olulisemad, purjetamisalased teadmised võib-
olla mitte nii väga.
   Mina purjetan hetkel X-41-ga, kuhu meeskonda kuulub keskmiselt 11 inimest. Pooled meeskonnast peavad olema läbi ja lõhki purjetajad, mõned purjetamist nuusutanud ja alati mahub peale ka mõni asjaarmastaja või sponsor, kellel ei pruugi olla suuri teadmisi meresõidust. Seejuures jahi roolimees, tavaliselt ühtlasi kapten, on nagu mängiv treener, kui korvpalliga võrrelda.
 
Mida kujutavad endast X-41 klassi purjekad?
Seal ei ole diivanit, kuhu saab nabani sisse vajuda, ega ole ka televiisoreid. Need saab panna, kuid ainult kiiruse arvel. Elu on näidanud, et siin põhja pool on tekil kokteili nautimise ilma liiga vähe ning tuulist ja jahedamat ilma selle võrra rohkem. Sel juhul on vaja teistsugust põhjust merele minna ja miks mitte siis võidu sõita. Nii on põnevam.
Poolvõistlus ja poolkruiisimise jaht on kindlasti parem kui ujuvsuvila.
Suure jahi kõrvalt harrastame ka Match Race purjetamist. Eestis kasutatakse selleks kuut ühesugust Blue Sail 24 tüüpi alust, mis on purjetamise koolituspaadiks olnud pikka aega ja millel viib koolitusi läbi ka Sailing Center Pirital. Kuna tegu on võrdsete alustega, kus midagi tuunida ei tohi, siis loeb siin ainult purjetamisoskus.
 
Mis on Match Race?
Olümpiaspordist välja kasvanud purjetajad hakkavad võistlema Match Race formaadis, mis on sarnane tennisega. Kaks meeskonda on identsetel purjekatel vastamisi ja kiirem pääseb edasi. See on kõrgelt noteeritud spordiala, mis tagab maailmaklassiga sõitjatele viisaka sissetuleku.
Eelmine aasta tõusime oma meeskonnaga maailma edetabelis 800. kohalt 111ndale, mis on meie eneste silmis tubli tulemus, arvestades, et meeskond on selles klassis uustulnuk. Hetkel oleme jõudnud 66. kohale. Ees ootavad võistlused Bahreinis. Indias on võimalik edetabelis tõusta, eesmärk on jõuda 30 hulka ja auhinnarahade juurde. Näiteks World Match Race Touri Korea etapi auhinnafond on 500 000 dollarit. Eraldi lugu on Ameerika Karikas, kuhu Eesti tiim ei satu ilmselt kunagi, aga mõne suurriigi koosseisus ehk küll.
Londonis 2012. aastal saab Match Race'ist naiste olümpiaala. Kuna meestele on selle ala tippvõistlus Ameerika Karikas, siis pole olümpiaalaks saamine kuigi tõenäoline, sest kahte maailmaspordi tippsündmust kokku ei viida. Paralleele võiks tõmmata jalgpalliga, kus olümpiaturniir on oluliselt väiksema kaaluga kui MM.
 
Kas tavalisel inimesel on suurde purjetamisse
asja? Ässadel on ju siin viiemiljonilised mängu-
asjad?
Purjetamine ei ole nii keeruline ja kulukas, kui esmapilgul tundub. Muidugi võib eelarveid paisutada lõpmatuseni ja minna jahtide uuenduse taotlustes aina paremaks, aga purjetamiselamuse saamiseks ei pea maksma miljoneid.
Purjetamine harrastajale on seni olnud halvasti kättesaadav. Eks seda tühikut proovib täita minu ja Marko Manni loodud firma Sailing Center OÜ, mis haldab Sony Ericsson Match Race Centerit Pirita Jahi-sadamas.
Suvi läbi on käinud siin asjaarmastajate lõbus võidusõit, mida kõik naudivad. Isegi 40-50-60-aastased käivad õppimas ja avastamas.
Kõige olulisemaks pean rõhutada, et Eestis on purjekad olemas ja potentsiaali on kõvasti, ja enamik Pirital seisvaid jahte on alaekspluateeritud. Inimene, kes on huvitatud purjetamisest, ei pea omama paati ega siseringi tutvusi, et selle harrastuse juurde tulla.
Eelnev koolitus muidugi kulub merel ära. Mõne tubli harjutuskorraga saavad ka algajad esimesed nipid selgeks ja võivad seejärel omavahel mõõtu võtta.
 
Mis on sinu eredamad hetked purjede all?
Esimesena tuleb meelde 2007. aasta Copa Del Ray viimane sõit, kus meil olid võrdsed punktid taanlaste Velux-tiimiga, kes on meie pikaaegne konkurent ja kellele nii meie kui ka teine eestlaste purjetamistiim Zuxu Peter Saraškiniga roolis oli varem mitmeid kordi kaotanud. Taanlaste roolimees oli Finn-klassi maailmameister Jonas Kristiansen, kellel olümpiaklassi sõitjana polnud Match Race kogemust, ja ta ei osanud oodata, et sõit algab juba viis minutit enne starti. Meil õnnestus nad hoida stardiliinist eemal ning nende jaoks oli stardi hetkeks sisuliselt juba kõik lõppenud.
 
Hing ümbermaailmareisi ei ihalda?
Tütar on veel viiene, aastaga kasvab ta pea jagu pikemaks... äkki ei tunne enam teineteist äragi, kui pikalt eemal olla? Pealegi ei sobi minu natuuriga konkurendi kadumine silmapiiri või ööpimeduse taha.