Koolis alati viieline. Kõva spordipoiss. Sihikindel tegutseja. Kinnine, kaaslaste suhtes valiv, sarkastilise ütlemisega. Nii iseloomustavad tuttavad JUHAN PARTSi.

Võimalik järgmine peaminister, koos oma noore erakonnaga meteoorina poliitikataevasse lennanud Res Publica esimees Juhan Parts (36) on kogu elu ennast maksma pannud väga tugevate tegijate seas. Alates lapsepõlvekodust — kõik tema vennad on omal alal edukad. Insenerist isa ja õpetajast ema neljast pojast kaks on isa jälgedes saanud insenerideks, üks arstiks ja üks poliitikuks. Kunagine Nõmme 27. 8-klassilise kooli kehalise kasvatuse õpetaja Helga Parts on Aasta Ema valijatel täiesti teenimatult kahe silma vahele jäänud.

Kuna väike Juhan oli algklassides (ja ka edaspidi) läbinisti viieline õpilane, läks ta põhikooli edasi tollasesse Tallinna 1. Keskkooli, mis praegu on Gustav Adolfi Gümnaasium, aga mida peeti nn eliitkooliks juba stagnaajal.

Liiga tark, et meeldida

Edasi õppis Parts Tartu ülikoolis õigusteadust. Tema kursuse puhul võib naljatamisi rääkida lausa 1991. aasta lennu «maffiast» Eesti ühiskonnas. Partsi kursusekaaslased on näiteks õiguskantsler Allar Jõks, peaprokurör Raivo Sepp, Rakvere linnapea Andres Jaadla, endised riigikogu liikmed Daimar Liiv ja Aap Neljas ning pankrotihaldur Urmas Tross.

Ainus, mis Partsi väljaspool tööaega iseloomustab, on tema spordilembus. Vennad Partsid olid kõik kõvad spordipoisid. Kuus aastat vanema venna, ehitusinsener Alduri nime võib siiani leida iga ümberjärvejooksu protokollist. Kaks aastat vanem Ülo õppis samuti 1. keskkoolis ja parandas kooli kergejõustikurekordeid.

1. keskkoolis oli kaks paralleeli, spordiklass ja matemaatikaklass. Juhan oleks sobinud mõlemasse, kuid valis siiski matemaatika. Tegu oli selle kooli ühe raskema, aga samas aktiivsema klassiga 80-ndatel. Seal õppis 29 poissi ja vaid 5 tüdrukut. Klassivend, praegune Microlingi juhatuse esimees Allan Martinson mäletab, et korra oli kooli juhtkond isegi klassi laialisaatmist arutanud.

#p4v#«Juhan on jäänud samasuguseks, nagu kooliajal: analüütiline ja väga tõsine,» iseloomustab Martinson. «Ääretult terava mõistusega, võimeline nägema asju detailsena ja süsteemis. Oma maailmavaadet seletades täitis ta tahvli ringikeste ja nooltega, kõik oli loogiline ja kaasakiskuv.»

Mis kitsamas ringkonnas on voorus, võib poliitiku juures osutuda puuduseks. «Poliitikutelt oodatakse tavaliselt selgemat ja rahvalikumat suhtumist, ja ma ei tea, kas ta suudab oma sõnumid lihtsasse ja lühidasse keelde kokku võtta,» kahtleb Martinson. «Kui Parts oleks kosmoselennu juhtimiskeskuse direktor, annaks ma oma elu ja süsteemid kõhklemata tema hoolde. Riigijuhina peab ta oskama ka lippu lehvitada. Kuid ma usun tema õppimisvõimesse.»

Teine koolivend, paralleelses spordiklassis õppinud tuntud kolmikhüppaja Marek Vellend iseloomustab Partsi spordikeeles: «Ta oli pallimängudes väga tugev, osava käega ja hea taktik. Peamiselt tänu temale võitis meie koolivõistkond Eesti meistrivõistlustel. Põhiala oli tal keskmaajooks, aga seal on pulss kogu aeg kõrgel. Elus on ta samasugune, tugev taktik ja hea pingetaluvusega.»

Kartmatult otsekohene

Kui keegi oleks Vellendile kooliajal Partsi kohta öelnud, et vaat sellest poisist saab kahekümne aasta pärast peaminister, oleks ta nõusolevalt noogutanud.
«Meie kooliaeg oli sügaval stagnaajal,» meenutab Vellend. «Alati, kui oli mingi tähtpäev või sündmus, pidas Juhan aulas kõnet. Õpetajad hoidsid hirmuga oma toolist kinni. Juhan kritiseeris juba tol ajal ümberringi toimuvat väga otsesõnaliselt — aga samas siiski nii, et üle piiri ei läinud ja karistada teda millegi eest ei saanud. Kui ta riigikontrolöriks sai, tõusid mul kohe need kooliaula kõned silme ette.»

Võõrastega julm

Mingiks tuupurnohikuks Juhanit pidada ei saanud. «Päris liider ta kooliajal ei olnud,» ütleb Vellend, «aga olulisi otsuseid temata vastu ei võetud.»

Kõik tuttavad märgivad ära Juhani omapärase huumorisoone. «Sellega pidi harjuma,» ütleb kursusekaaslane Andres Jaadla. «Ta ütles sarkastiliselt, aga väga tabavalt.»
Kursuseõde Annika Laas, kes  paar aastat tagasi töötas telediktorina, tunneb tagantjärele heameelt, et kuulus ülikooliajal «Jussi punti». «Ta oli meie väike toriseja. Kes tema tuttavate hulka ei kuulunud, nende kohta ta võis vahel väga julmalt öelda. Kuigi karmi kooriku sees on ta üsnagi sõbralik inimene.»

Koolivend Sulev Lepik mäletab episoodi, kui nad käisid Sindis korvpallivõistlustel ja sõitsid pärast koos Juhaniga liinibussiga koju Tallinnasse: «Rebisime kildu, ja kui Tallinnas maha hakkasime minema, siis üks meie ees istunud tädi ütles: aitäh, poisid, mul pole nii lõbusat reisi olnudki!»

Ülikooliajal Partsi spordikirg ilmselt rauges mõneks ajaks — ei Annika Laas ega Andres Jaadla mäleta, et Juhan oleks eriti spordiga tegelnud. «Korvpalli mängisid sel ajal kõik,» ütleb Jaadla. Praegu mängib Parts FC Toompea ridades jalgpalli ja jäähokit.

Kaunis “luukere” kapis

Partsist rääkides jõuab jutt varem või hiljem tema eksabikaasa Merle Partsini, Tallinna Linnakohtu tuntud ja tunnustatud «maffiakohtunikuni». Veidi enne valimisi süüdistati Juhan Partsi eksabikaasa allkirja võltsimises. Kui Merle Partsi turvamees talle eelmisel kevadel Aatriumi parklas kuuli kaela lasi, mainiti lugematutes lehelugudes ära ka tema seotus tollal veel riigikontrolörina töötanud Juhaniga. Rõhutatult naiselik ja emotsionaalne Merle on kohtuniku kohta umbes sama palju liiga värvikas, kui Juhanil poliitikuna särtsu ja isikupära puudu jääb.

Juhan Partsi tubli inimese igavavõitu eduloos on blond iludus Merle ootamatu värviline seik, erepunane triip soliidses hallis kangas. Kuigi nende lahutusest on möödas mitu aastat, ei pääse Juhan Parts oma kõmulise ekskaasa varjust ilmselt enne, kui ilmestab oma isiksust mõne uuema värvika nüansiga. Neil on kaks last: Toomas-Hendrik (12) ja Pille-Riin (8).

Partsiga algusest peale koos õppinud mäletavad, et esimesel kursusel sai koos Juhaniga igasugust pulli tehtud. Aga pärast abiellumist teisel kursusel muutus ta kinnisemaks, sulgus perekonna rüppe ja pühendus õppetööle.

Enamiku kursusekaaslaste mäletamist mööda oli Juhan hirmus töötegija ja seltsielus eriti ei osalenud. «Aga ega cum laude ei tule ka niisama,» mõistab Urmas Tross.
«Ta lõi varakult pere ja ühikas ei elanud,» meenutab Haapsalu notar Marika Kiiver. «Igaühega ta ei suhelnud ka, oli küllaltki kapseldunud.»

Andres Jaadla nimetab Juhanit siiski igati vahvaks kambajõmmiks: «Pereelu ei lasknud tal meie pidudes täiel rinnal osaleda, aga kursuse peamistest üritustest võtsid nad Merlega ikka osa.»

Partside ekspaarist on Merlet alati peetud seltskondlikumaks pooleks. Koguni niivõrd, et see olnud üks lahutuse põhjusi. Kursusekaaslaste sõnul oli aga pigem Juhan seltskondlikum ja ühiskondlikult aktiivsem, Merlel oli paar oma kindlat sõbrannat, kellega ta suhtles.

Miks kaks nii erinevat inimest abiellusid? «Kui teada saate, öelge meile ka,» naljatab üks kursusekaaslane. Nende abiellumine oli suur üllatus, sest mingit suurt armastust ja käest kinni käimist ei mäleta keegi.

Res Publica jaoks võidukal valimisööl naeratas Juhan Partsi kõrval kaameratesse järgmine tark blondiin, maineka advokaadibüroo Heta vandeadvokaat Daisy Tauk. Juhan Partsil on kas väga kindel maitse — või kummitab Merle teda mitte ainult ajakirjanduses.