Näitleja Merle «Merca» Jääger ja Imre Toomeoks, tema 15aastat noorem elukaaslane, tabasid end ehmatusega mõttelt, et nad võivad sugulased olla…
Merle «Merca» Jäägeri (46) aasta eest tormiliselt alanud suhe Rakverest pärit Imre Toomeoksaga (31) on jõudnud nii kaugele, et ta on valmis mehele lapse kinkima. Imre aga, kes on praegu veel abielus teise naisega, tunneb, et ta on pärast korduvaid ebaõnnestumisi leidnud kaaslase, kes laseb tal olla tema ise.
Mis teid seob?
Merca: Meil on kogu aeg jube tore. Suhte alguses ehmatas vahel täitsa ära, et teeme asju samamoodi.
Imre: Jah, me ei pea isegi rääkima. Mõistame asju sarnaselt. Mercaga on tohutult mõnus ja lihtne olla. Lihtsalt hea on! Me ei vingu üksteise kallal, me võtame teineteist täpselt sellistena, nagu me oleme. Me ei proovi üksteist muuta.
Kui palju sa Mercast varem teadsid?
Ma ei tarbi väga palju arvutit ja seega ma ka ei teadnud suurt midagi. Muide, sõprade meelest olen ma Mercaga koos olles väga palju muutunud. Ütlevad, et hoopis teine mees. Et palju avatum ja parema tujuga, möllan ja teen asju.
Me olime varem põgusalt kohtunud, kuid pikemaid jutuajamisi polnud olnud. Aasta tagasi, kui juttu ajama jäime, meeldis ta mulle kohe ja väga. Põhimõtteliselt oligi kohe särts.
{poolik}
Kas te suhe sai alguse hingelisest või füüsilisest kontaktist?
M: Äratundmine käis päris ruttu, meil on hämmastav sarnasus.
I: Ikka pigem hingelisest. Mulle ei meeldi, kui inimesed virisevad. Ma ei kannata vinguvaid naisi. Merca ei vingu.
Kui kiirelt te kokku kolisite?
M: Suhtelist ruttu.
I: Sest polnud mõtet oodata ju.
Kui ruttu te suhe lihtsalt silma vaatamisest edasi arenes?
M: Ruttu. Väga kähku.
I: No ikka väga ruttu.
Kas olite suhte alguses vabad inimesed?
M: Kaks päeva enne meie tutvust olin ühe kuldkala koos akvaariumi, taimede ja liivaga välja visanud. Ega ma Imrega tutvudes ju ei teadnud ega mõelnud, et asi nii kaugele läheb.
Imre, millised naised su elus varem on olnud?
Tihtipeale suhteliselt vinguvad ikka. Taolised, kes on püüdnud ja tahtnud mind muuta. Ma ei kannata sellist asja!
Mis elu sa enne Mercaga kohtumist elasid?
Elasin ühe naisega koos ja teise naisega koos. Sai isegi abiellutud. Paberite järgi olen veel tänagi abielus, kolmandat aastat.
Ehkki mu kodulinn on Rakvere, olen ma pärit Lõuna-Eestist. Mu ema oli pedagoog, ta suunati vene ajal Rakvere kanti. Seal ma elasin ja kasvasin. Käisin koolis. Hiljem töötasin ehitustel ja jõudsin ka Rakvere teatris lavameister olla. Mul on juba väikesest peale kunstitõmme olnud. Rakvere teatris hakkasin kooserdama 2000. aasta alguses. Nii ma sinna tööle sattusingi.
Kas sul lapsi on?
Ei.
Noore mehena tahaksid sa kindlasti ühel päeval isaks saada...
Küll need lapsed ka ükskord tulevad.
Kas sa elasid oma naisega koos, kui Mercaga tutvusid?
Ei, elasime eraldi majades. Meid seob hetkel vaid paber.
Kui lahutus vormistatud, võtad Merca naiseks?
I: (Muigab.) Noh... Oleme sellest rääkinud, jah. Aga eks kõik omal ajal. Inimene peab olema õnnelik ja tegema seda, mida tahab. Olema koos inimesega, keda armastab, mitte hambad ristis käib, elab ja toimetab. Ja kui tuleb koju, siis ka närvitseb ja kerib voodisse magama. Me elame ühe korra ja elus tuleb teha seda, mis on sulle hea.
M: Mu armsad vanemad, kellest oli juba kaugele näha, et asi enam ei toimi, mängisid kunagi minu ees rõõmsat suhet. Sain aru, et see on pullisitt. No jumal, minge lahku, inimesed! Miks peab minu pärast punnitama! Mis kasu sellest on, kui sa oma elu hambad ristis ära elad?
Merca, kuidas Imre su tütre Odega läbi saab?
Neil on väga hea klapp. Kui Odel on paha tuju, siis oskab millegipärast Imre teda palju paremini lohutada. Ja on ette tulnud, et ta on Imre, mitte minu poolel mõnes küsimuses.
Kas sa oled valmis taas emaks saama?
Sellisele imelisele mehele laps sünnitada? Muidugi! Miks mitte? Eriti nüüd, kui näen, et üks on nii hästi õnnestunud. Siin on aga olnud pigem sellised probleemid, et kui kodu on ikka väike ja ruumi pole, siis ega ei sünnita küll. Olen pragmaatilise mõtlemisega inimene selles suhtes.
Kui palju sul emaksolemise ajal elukaaslasi on olnud?
Neli. Üldiselt oleme omavahel kõik hästi klappinud.
Oled vahel mõelnud ka, missugust eeskuju sa oma tütrele annad?
Ikka olen. Head eeskuju, ikka ja ainult head! Samas, selline klassikaline põllega emme pole ma kunagi olnud. Õnneks on Ode mul selline laps ka, kes on endaga ise hakkama saanud. Pole pidanud tal lapi või kaikaga järel käima.
Kas ta on küsinud, miks tal sellist emmet pole nagu teistel?
Kui Ode oli kolmteist, siis ta ühe korra ütles küll, et teistel kõikidel on normaalsed emad, aga temal selline... Kui keeraksin lokid pähe ja käiksin koerakakapruunis kostüümis ringi, siis poleks see mina ja mul oleks ilmselt ka teine nimi. Muide, mul oli mingi aeg alter ego – raamatupidaja Maive. Mu sõpradel oli ka. Näiteks üks mõtles end küünetehnik Kerstiks. Meil olid tohutud stoorid välja mõeldud ja see oli ikka väga naljakas. Sellised väikesed lõbusad rollimängud.
Pühapäeviti sa pannkooke pole küpsetanud?
Ma olen pühapäeviti tööl olnud! Aga me võime ka esmaspäeval pannkooke teha või millal iganes tuju tuleb, kas või öösel kell kaks. Tütrega on mul hea kontakt. Ta teismelise-aastad läksid ka kuidagi valutult.
Augustamise ja juuste värvimise pärast teie peres häält ei tõsteta?
Pigem on mu reaktsioon olnud, et oo, sa värvisid juuksed punaseks! Lahe! Ajagu või hari pähe – tema enda elu ju. Mida mina siin dikteerin!
Millega Ode tegeleb?
Õpib ülikoolis etnoasja ja töötab Vanemuises klienditeenindajana. Ta peaks vist tänagi tööl olema, kui ma ei eksi. Hommikul ta igatahes sättis end kuskile. Fotograafia huvitab teda ning kirjutab ta ka üsna huvitavalt.
Mis mees Imre kodus on?
Asjalik. Tal on üks naljakas komme ka. Näiteks kui piimapakk on valepidi kannu pandud, tekst tagurpidi, on jama majas. Kortsus kulm ja pahane nohin.
Teie omavaheline usaldus on täielik?
M: Mul on praegu ikka vägagi üks mees. Rohkemaks pole põhjust ju. Imre on lihtsalt väga-väga hea mees!
I: Mul on Merca ja kedagi teist pole mulle vaja.
Merca, kuidas sa võrdled praegust suhet ja neid, mis olid sul 20aastaselt?
No eriline vinguja pole ma kunagi olnud. Mida ma ei kannata, on see, kui minu kallal urgitsetakse. Mul on olnud põhimõte, et igal inimesel peab olema oma ruum ja talle peab jääma piisaval määral vabadust. Käia kellegi perse taga ja ussitada – see pole minu rida.
Meessoost sõpru on sul olnud rohkem kui naissoost?
Üldiselt küll, jah. Lapsepõlveski sai poistega puude otsas ronitud ja mehisemaid mänge mängitud.
Kus te elate?
M: Minu juures Supilinnas. Ma ei tahakski kuskil mujal. Meil on jube hea.
I: Kui ma juba üht jalga pidi siin elasin, tundsin end hästi. Tundsin, et olengi Tartu inimene. Tunnen end lõunas ikka väga kodus.
M: Suvel, kui me Setumaal elasime ja töötasime, siis sai ikka eriti hästi aimu, kui teistsugused inimesed siin on. Vahepeal sai ka põhjaosariikides käidud, kuid siin on taevas palju avaram ja ruumi rohkem. Lõuna-Eestis on taevas kohe kuidagi suurem ja kõrgem.
Äkki on taevas Imre pärast avaramaks läinud?
No ei! Seda olen ma alati nii tundnud.
Kas kujutate end ette Setumaal elamas?
M: Kitsi ja lambaid ma kasvatada ei viitsiks. Hea, kui mul kassidki vastu peavad. Pigem võiks seal olla selline koht, kus saaks tšillida, puhata ja olla ning sõpru külla kutsuda. Midagi meil Setumaal silmapiiril ka on, kuid praegu veel sellest ei räägi.
Mida te koos teete?
M: Ehitame. Ode korteris käib remont. See on paar aastat tühjana seisnud, ma kasutasin seda kui laoruumi. Pole üldse jõudnud seal nokitseda.
I: Seenel käime, metsas jalutame.
Kes teil kodus süüa teeb?
I: Koos teeme. Lambaliha on meie mõlema suur lemmik.
M: Kokata mulle meeldib. Imre on öelnud, et peaksin oma restorani avama. Äkki see polegi nii kehv mõte?
Merca, kas sulle on nooremaid semusid tekkinud?
M: Mul on alati erinevas vanuses sõpru olnud. Mu lapse sõbrad on ju ka minu sõbrad.
Pidutsed koos tütre sõpradega?
Jah, absoluutselt. Pole mingit probleemi!
Varsti on tütre kavalerid vanemad kui ema omad...
M: Ei usu. Odel kipuvad ka olema endast veidi nooremad meestuttavad. Mu vanaema viimane mees oli temast näiteks 22 aastat noorem. Ema oli ka isast väheke vanem. Nii et ega selle geneetika vastu ikka ei saa.
I: Minu vanaemal oli ka endast 12 aastat noorem mees.
M: Novot! Millest me siis räägime!
Oled sa Imre vanematega kohtunud?
Olgem ausad, ma olen ju iga ämma
õudusunenägu! Kuid Imre kodus võeti mind väga hästi vastu. Mul on lausa imetabane ämm! Jõulude ja aastavahetuse paiku saime seal olla pikemalt. Seal olid ka Imre õde ja õemees ja nende kaks vahvat last ning koerad ja kassid. Kõik suhtusid minusse hästi. Väga lõbus.
Kipub nii olema, et 30aastane naine ja 50aastane mees on normaalne nähtus. Vastupidine variant on veidi ärritavam...
M: Kui inimestele sobib, elagu. See stereotüüpne mõtlemine, et emakompleks...
I: Unustage ära see emakompleks! See on väga loll ja nõme jutt!
Teievaheline hea klapp on hästi tajutav.
M: Muide, meil siin vahepeal oli juba väike õõv, et oleme sugulased! Meil mõlemal on sugulussidemed nii Põhja- kui Lõuna-Eestis. Kui mu isa väike oli, anti ta pärast ema surma lapsendada. Ta isa võttis teise naise. Teada on, et sellest uuest suhtest sündis veel lapsi ja vahepeal tekkiski meil juba kahtlus, et äkki on vereside olemas. Uurisime asja ja õnneks siiski pole.
Ode juba naeriski, et ema põrutab sugulasega!
Merca, su suhted on olnud vist üsna kiire algusega...
Jah, algused on kiired, kuid lõpud ei pruugi olla. Mõni on läinud ikka mõnusaks venitamiseks.
Kui pikk su kõige pikem kooselu on olnud?
Oma eksabikaasaga üle kümne aasta.
Praegu sa ei mõtle, et suhe Imrega on ajutine?
Huvitaval moel ei tunne ma nii. Kahe viimase suhte järel olen aru saanud, et peaksin palju rohkem oma intuitsiooni jälgima. Eelmises suhtes hakkasid kohe mingid imelikud märgid ja mõtted ilmnema. Tundsin, et asi on vale, kuid ikka jätkasin.
Kas mehed jäävad su tugeva natuuri varju?
Jah, ilmselt küll. Mul on üks tuttav, tore ja intelligentne inimene, kes on ikka öelnud, et Merca, sul on vaja meest, kes su paika paneb. Jah, kindel on see, et mulle ei meeldikski mees, kellele ma pean ülevalt alla vaatama. Samas ma ei taluks ka meest, kellele pean alt üles vaatama. Mulle meeldib mees, kellele saan otse sirgelt silma vaadata. Imre on selline.
Naudite hetke või mõtlete ka tulevikule?
I: Naudime hetke, aga mõtleme ka veidi kaugemale. Ühisele tulevikule.
Pilk on teil üsna armu-udune veel.
I: Aga ongi! Aastaga pole midagi muutunud. Pigem on tunne kasvanud armastuseks.
M: Vahel tekib tohutu igatsus, kui pole teineteist tervelt paar tundi näinud.
Tülitsenud olete?
M: Ei. No mingid naginad on olnud. Väga harva tuleb ette. Siis, kui ta napsutama jääb kuskile. Eks lõpuks tuleb ikka koju.
Kas teie meelest põevad inimesed vanuse pärast liiga palju?
M: Inimesed võiksid rohkem elada oma elu! Kui ise oma elu elada ei suudeta, siis songitakse teiste omi. Mängigu Bingo lotot, võitku ja ostku endale elu! Paljudel Eesti inimestel on Alma Saarepera kompleks: «See pole küll minu asi, aga...»
I: Mulle meeldib kordades rohkem vana Ameerika auto kui uus Toyota.
Töid ja tegemisi teil jagub?
M: Ma löön kaasa «Mary Poppinsis». «Valedetektoriga» sõidame mööda Eestimaad ja «Sugarit» teen. «Tabamata ime» jätkub. Vaba aega ka õnneks jagub.
I: Ma olen Vanemuises lavamees. Olen rahul.
M: Tegelikult pole ju tööga mõtet hulluks karata. Inimestel peaks veidi ka endale aega jääma. Tahan, et mu tütre korter valmis saaks. Tead, mulle õudselt meeldivad mehed, kellel ei kasva käed persest välja. Mehed, kes oskavad tegutseda. Imre on just selline mees.
Elult tuleb võtta, mis võtta annab?
M: Kui sa ületad teispoolsuse piiri, pead sa oma elus norgu elatud hetked kõik tasa pidutsema. Ja usu mind, see pole sugugi kerge! Siin tuleb kõik ära rõõmustada, siis on sealpool lihtsam.
I: Elu elatakse nii, et ise rahul ollakse.
