«Mehed pole mind veel oma originaalsusega üllatanud. Unistan printsist valgel hobusel, aga seni olen vaid konni kohale meelitanud,» põrutab saate «Eesti tippmodell» üks osalisi, linalakk Triinu Lääne.

Pärnumaa tüdruk, 175 sentimeetrit pikk Triinu Lääne (21) peab mehe juures tähtsaimaks atraktiivsust, mis hõlmab ühtviisi ka sisemist ilu ning headust. «Vastassoo esindaja peaks olema eelkõige siiras, intelligente ja ambitsioonikas,» ütleb Triinu.

Saates on päris mitmed piigad igatsenud ja nutnud oma peikade järele. Kas üks poiss suudaks takistada sinu unistuste täitumist, karjääri teostamist?

Inimene õpib kõige paremini oma vigadest. Millegipärast on peaaegu võimatu teisele selgeks teha seda, mida ta pole omal nahal kogenud. Vahetult enne saadet lõpetasin ka ise aastaid kestnud suhte, mistõttu võin öelda: kellegi pärast ei ole õige loobuda iseenda unistustest ega võimalustest.

Mida sa vastassoo juures kõige rohkem hindad?

Atraktiivsust, mis hõlmab minu jaoks ka sisemist ilu ja headust. Vastassoo esindaja peaks olema eelkõige siiras, intelligente ja ambitsioonikas.

{poolik}

Kas mehed on pärast saate eetrisse minekut hakanud sulle aktiivsemalt külge lööma?

Mehed pole mind veel oma originaalsusega üllatanud. Unistan printsist valgel hobusel, aga seni olen vaid konni kohale meelitanud.

Saates on sul hüüdnimeks «seksikiisu»...

Ma võtan asju huumoriga ja kui naine on seksikas, pole selles midagi halba. Naljakas seik leidis aset ööklubis, kus ühel õhtul tegi üks noormees minuga juttu: «Ouu, kas sa oled vaadanud seda modellisaadet? Sa oled sealt nii ühe modelli moodi, selle seksikiisu. Sa oled ikka palju ilusam ja oleksid võinud ise osa võtta!» Ma ei tea siiani, kas see oli naljaga või tõsiselt öeldud.

Millal taipasid, et oled ilus tüdruk ning võiksid modellimaailmas kätt proovida?
Modell ei pea olema ilus, modellil peavad proportsioonid õiged olema, nii räägib minu vanaema, kes on suur Fashion TV fänn. Ta räägib juba pikemat aega, et mul on modellikeha ja et mingu ma kuskile agentuuri. Kui nägin modellisaate reklaami, teadsin kohe, et see on midagi, mida pean proovima. Ma pole oma otsust sekunditki kahetsenud.

Kardad sa ka midagi?

Ämblikud on mulle alati vastukarva olnud. Pikemal vaatlemisel ei tundugi nad nii ohtlikud ja jubedad, aga nende võime kõndida ning laskuda niidikestega kuhu iganes toanurka on hirmuäratav ja ebameeldiv.

Milline oled siis, kui kaamerad kinni pannakse?
Üpris samasugune nagu siis, kui kaamerad käivad. Hindan inimestes ausust ja loomulikkust ning proovin ka ise selline olla.

Sul saatest olnud pikk paus sees. Mis tundega sa seda kõike praegu telekast jälgid?

Kõige selle sees olles tajud asju ühtemoodi, telekast vaadates hoopis teisiti. Näiteks pahameel Mari vastu. Ta oli igavene vingupunn ja Margiti lemmik, aga nüüd kodus vaadates pean tunnistama, et tal on tõesti modelli välimus ning piltidele jääb ta loomulikult ilus.
Teised on kõik sellised nagu päris elus, aga ennast vaadates jääb küll tunne, nagu ma oleksin elanud siiani peegliteta maailmas, näeksin end nagu esimest korda kõrvalt.

(«Eesti tippmodell» on varem salvestatud saade, saate finaal ehk võitja väljaselgitamine aga leiab aset juunis. – toim.)

Kuivõrd muutus su arvamus teistest tüdrukutest?

Saate jooksul õppisin kõiki osalejaid piisavalt hästi tundma ja nüüd saadet vaadates ei ole keegi suutnud mind oma käitumisega šokeerida.

Milliseks pead enda šansse saade kinni panna ja võit koju viia?
Sel teemal pean kahjuks vaikima.

Mida pead enda eelisteks teiste tüdrukute ees?
Minu edasiviivaks jõuks on kindlasti positiivsus ja sihikindlus.

Oskad sa juba ette kujutada, milline su elu pärast võitu välja näeks ja kui palju su argipäev muutuks?
Siis oleks mu järgmine aasta paigas.

Mis saab siis, kui oled üks kahest, kes lõpusaates žüriii ees seisab ning siis teiseks jääb?

Selles saates ei olnud kaotajaid. Kõik, kes saatesse pääsesid võitsid juba midagi.

Kus ja kuidas näed ennast paari aasta pärast elamas?
Paari aasta pärast elan ma tõenäoliselt kuskil välismaal, näiteks Saksamaal, Londonis või Ameerikas. Kui olen lõpetanud oma modellikarjääriga, alustan ettevõtluse ja äritegevusega moealal. Lasen tulevikul ja võimalustel end üllatada ning midagi väga konkreetset veel ei planeeri.

On sul midagi, mis sulle enda välimuse juures ei meeldi?

Ma usaldan jumala loomingut.

Kui palju modellisaade sind muutis?

Tänu saatele olen hakanud paljusid asju teisiti hindama. Saates kohtusin igapäevaselt väga paljude huvitavate oma ala professionaalidega, kelle pühendumus töösse tõi minussegi selguse, et kui tahad kuhugi jõuda, pead tegema oma tööd tõelise pühendumisega.

Tuntakse sind tihti ära?

Eestlane on loomult tagasihoidlik ja oma emotsioone naljalt välja ei näita. Lastega on teine lugu. Nad on siirad ja aktiivsed, nii mõnigi kord mulle linnapeal järele hüüdes.

Milline oli sinu lapsepõlv?

Olen sama palju maa- kui linnatüdruk. Kuni minu kooliminekueani elas meie pere maal. Et ema ja isa olid tööga hõivatud, veetsime vennaga, kes on minust aasta vanem, väga palju aega maal vanavanaema juures Võistes. Ta pidas loomi ja tegeles talutöödega. Vanaemal polnud meie jaoks eriti aega, aga ta hoolitses alati, et meil oleks kõht täis ja silm peal hoitud. Ma pole iialgi millestki puudust tundnud, aga ma pole ka suhkruvati sees kasvanud. Olen alati pidanud oma asjadega ise hakkama saama ja mind ei ole väga nunnutatud, tänu millele olen ka iseseisvaks kasvanud. Tänan selle eest oma vanemaid.

 

Räägi oma kõige esimesest mälestusest?

Kui hakkan oma lapsepõlve meenutama ja sealt mälestusi otsima, meenub, kuidas mulle meeldis käia oma kalamehest vanaisaga merel. Kui olin umbes viiene, lubas ta mul endaga ööpüügile kaasa minna. Ma ei jäänud lootma, et ta mind keset ööd äratama tuleks, ja organiseerisin endale ise äratuse. Lisaks magasin sel ööl riietega ja silmad praokil, peaasi, et kaasa saaksin minna. Minu visaduse juures ei jäänudki vanaisal muud üle, kui mind kaasa võtta. Merel olles tõusis torm ja hakkas sadama, mistõttu tõsteti mind keset merd suuremasse paati, kus külmetasin läbimärjana varajaste hommikutundideni. Igal juhul on see üks minu meeldejäävamaid kogemusi.

Räägi oma suurimast lollusest, millega oled hakkama saanud?

Mõnda aega tagasi andis isa mulle oma vana auto. Pärast modellisaate salvestusi oli mul võimalus osaleda suurel moeüritusel Fibit, pärast mida kutsusid sõbrad mind pidutsema. Show’st ilus meik, soeng ja elevus sees, ei näinud ma põhjust, miks mitte minna. Isa veel peatas mind, kui välja hakkasin minema, ja manitses, et teed on libedad ja sõitku ma ettevaatlikult. Otsustasin siiski minna ja see maksis mulle kurjalt kätte. Hindasin teeolusid valesti ja tegin asulavälisel teel avarii, milles õnneks jäime kõik terveks, kannatada said vaid autod.

Mida pead suurimaks saavutuseks senises elus?

Arvan, et praegusel hetkel võin julgelt pidada üheks suurimaks sammuks ja saavutuseks tippmodelli-saatesse kandideerimist ja sellest osavõtmist. See saade muutis väga palju minu suhtumist paljudesse asjadesse. Lisaks saatele pean omamoodi saavutuseks ka langevarjuhüpet, mis nõudis minult palju julgust ja eneseületust. See oli fantastiline kogemus ja mul on hea meel, et ma ei jätnud võimalust kasutamata.

Mida toob tulevik kooli ja töö suhtes?

Tulevik tõotab tulla helge ja tegus. Hetkel on kõik veel lahtine.

Millest sa unistad?
Kullavihmast argipäevas.