Kunstnik Helina Tilk on oma perega juba ligi kolmkümmend aastat elanud Nõmmel suures puitmajas, mille nad oma kätega remontisid ja armastusega sisustasid. Aknast linde jälgides, või paitades oma lumivalget koera ja kassi, sünnivad siin ideed, mis jõuavad hiljem keraamikale.

Helina Tilk (55) ja tema abikaasa Harri Tilk (58) kolisid Nõmmele Mustamäelt 1980ndate lõpus, kui perre oli sündinud esimene laps, poeg Osvald. Nad üürisid ühe selles majas olevast neljast korterist. Tol hetkel ei osanud Tilkade pere unistada, et mõne aasta pärast kuulub terve maja neile.

„1990ndate alguses ilmusid välja maja õigusjärgsed omanikud, kes küsisid, kas me ei tahaks maja ära osta. See oli tavapäratu ja kummaline pakkumine. Arvasime, et see ei ole üldse võimalik. Esiteks elasid siin ju inimesed sees ja teiseks – nii suure maja ostmine tundus ebareaalne. Muide, meie maja oli esimene kinnistu, mis Tallinnas tagastati,“ meenutab Helina.  

Kui Tilgad uurisid teistelt üürnikelt, mida nemad maja ostuplaanist arvavad, siis selgus, et üks pere, kellega nad olid sõbrad, ei kavatse sellesse elama jääda, vaid unistab oma majast, ja teised naabrid, kes olid ingerisoomlased, kavatsesid üldse Eestist lahkuda. Kolmas naaber, üks vanahärra, polnud maja ostmisest huvitatud. „Seega polnud kedagi peale meie, kes oleks tahtnud seda maja osta. Hind oli tänapäeva mõistes väga odav, ma isegi ei taha öelda seda summat,“ muigab Helina.

Pikemalt uudista juttu & pilte värskest Kroonika talvisest kodu-eri numbrist!

Jaga
Kommentaarid