Kuigi ei suudeta kuidagi ühele meelele jõuda selles, kas juhtum leidis aset 80ndate lõpus või 90ndate alguses, ent on teada, et Pugatšova kaotas gripiga kaasnenud tüsistuste tõttu peaaegu täielikult nägemise, kui põletik talle raskekujulise optilise neuriidi põhjustas. Ning kuigi diivale ei meeldi sellest eluetapist rääkida, on ta siiski seda mõnel korral teinud.

“Haigus mõjutas mind nii füüsiliselt kui vaimselt, tundsin end nõrga ja abituna ning ainuüksi idee sellest, et jään elu lõpuni pimedaks, ajas mind hulluks. Kui sul on silmanägemine, tundub kõik lihtne — riietud, pesed, sööd, ei mingit probleemi! Aga proovi silmad kinni panna ja näiteks ühest toast teise minna, küllap siis saad aru, kui keeruline see on. Ma sukeldusin täielikku pimedusse ja arstid ütlesid, et mul ei ole mingi šanssi uuesti nägijaks saada…See oli kui õudusunenägu!” on Pugatšova oma haigust erinevatele väljaannetele meenutanud.

Traditsiooniliselt meditsiinilt abi saamata pöörduski Pugatšova "tumedate jõudude" poole ning väidab, et tema tervenemine sai alguse üleloomulike võimetega tädi Musja abiga, kes oli õppinud posijalt kanamunaga tervendamist, mis on üsna levinud voodoo-sugemetega maatarkade meetod: võetakse muna ja veeretatakse seda probleemse koha peal, samal ajal needusest vabastavaid vägisõnu lausudes.

“Just sel hetkel, kui rituaaliga poole peale olime jõudnud, asus naabrimutt hirmsasti uksele prõmmima. Lausa nii kõvasti, et pidime talle politsei kutsuma. Ja siis ma koperdasin välisukseni, kiikasin läbi uksesilma koridoris toimuvat ja avastasin ühtäkki: “Ma ju näen!” Olin silmanägemise tagasi saanud,” meenutab ta, ent lisab, et täielikult lahti pole ta oma nägemisprobleemist kunagi saanud. Olles pöördunud ka päris tohtrite poole, on Pugatšova läbinud arvukalt operatsioone ning kannab tihtipeale päikeseprille ka siseruumides ja hämaras valguses.