Aastalõpumeeleolu naljasarjas «ENSV» toob seal mängivatele näitlejatele Tiit Sukale, Mait Malmstenile ja Argo Aadlile meelde nende lapsepõlve, mil tohtis pidada vaid nääripühi.
Päkapikk läks bussi peale
Kui Mait Malmsten (40) väike oli, siis ilmusid kingitused nääride ajal kuuse alla justkui iseenesest.
«Ma ei mäleta, et neid oleks keegi sinna toonud, need lihtsalt olid seal,» räägib Mait. «Mäletan, et ühel väga lumisel talvel avastasin oma toa aknalt väikesed jäljed, mis viisid viienda korruse aknalaualt alla tänavale bussipeatusesse. Olin täiesti veendunud, et nii see võiski olla – päkapikk käis minu juures ära ja läks siis bussi peale!»
Jõulude pidamist Mait oma Nõukogude ajal möödunud lapsepõlvest ei mäleta. «Arvan, et meil olid näärid, kuna inimesed tundsid toona hirmu ja kartus midagi valesti teha oli ikka üsna suur. Minu emapoolne vanaisa viidi mõlema okupatsiooni ajal küüditatute rongile ja mõlemal korral, enne vaguniuste sulgemist, lasti ta raudteejaamast tagasi koju. Ta oli Tartus Univeri-nimelise veski juhataja – iga võim vajab leiba – ja kuna tema oli see, kes teadis, kuidas masinad käima pannakse, päästis see ta elu. Arvan, et see oli ka üks põhjuseid, miks meie kodus dissidentlust polnud ning jõule pidada ei juletud.»
Onu Kalevi näärivana
Tiit Sukk (38) mäletab, kuidas ta lapsepõlves koos õega aastast aastasse onu Kalevit anus, et see ei läheks näärivana otsima just siis, kui too neile külla jõuab.
«Onu Kalev ütles iga kord, et läheb vaatab, kus see näärivana on, ja seejärel tuli näärivana ja ma olin nii õnnetu, et ta näärivana ei näinud. Mäletan, et hüüdsin talle: «Onu Kalev, ära mine veel! Näärivana tuleb kohe.» Kui onu tagasi jõudis, oli näärivana muidugi läinud ja ta ei näinudki teda,» meenutab Tiit.
Aastaid hiljem, kui Tiit koos onu Kaleviga autoga sõitis, tuli näärivanast juttu ja siis ta ütles poisile möödaminnes, vandeseltslaslikult üle õla, et ära, Tiit, siis oma õele saladust reeda, ta ju väike veel. «Vastasin ja-jah, kuigi just tol hetkel sain ka ise teada, et mingit näärivana ei olegi, et see oli hoopis onu Kalev,» muigab Tiit.
