"Lähedane kolleeg Aarne Rannamäe oli just mõni kuu varem surnud ja ma sain korraga aru, et kui nii edasi läheb, siis ongi ainult üks tee," sõnas Raud. "Mingi suva asi, ma ei teagi, mis – ma tulin just Moskvast ka – ajas mind sel hommikul üles kirjutama seda postitust."

"Nüüd on sellest [saatuslikust FB-postitusest, millele järgneski ERRist lahkumine] poolteist aastat mööda läinud ja nüüd võib-olla ongi õige aeg esimest korda sellest rääkida. Ma olen käinud nõustamistel ja nii edasi ning need on head teinud, aga kõigest selle väljatulemine võtabki pikalt aega," tõdeb Neeme.

"Nii palju võin ma veel öelda, et depressiooni ja masendust on keeruline läbida, pidevalt tundub, et sa saad kõigest võitu või oled juba väljas ja kõik on okei, ning siis tuleb jälle teadmine, et ei ole okei," lisas ta.

Loe allpool palju kõmu tekitanud Facebooki postitust!

"Tere, see ei ole süüdistus - ega lahkumiskiri, aga... Kui sinust noorem toimetaja ikkagi leiab, et pärast 30 aastat sa ei tea uudistest midagi; kui oled sellest organisatsioonist saanud täieliku läbipõlemise, nende põhjustel, ja aastaid; oled olnud raskes autoõnnetuses töö tõttu, sinu vastu on olnud internetis ja mujal levinud süüdistused suhtes ühe riigi kõrgema ametiiskuga... Miks peaks sa seal edasi töötama? Ma lahkun tänasest ERRist. AK ei ole sugugi kõik elus. Kõik. On oma elu, kaon. Homseks otsige teine ankur. Aitäh toetajatele. Algab teine peatükk elus. Ilma uudisteta. Rohkem ei kommenteeri kellelegi."