Nobeli kirjanduspreemia sai J.M. Coetzee

 (4)
John Maxwell Coetzee
Reuters/Scanpix

Tänavuse Nobeli kirjanduspreemia võitis lõuna-aafrika romaanikirjanik J.M. Coetzee, teatas Rootsi Akadeemia neljapäeval.

Kriitikud pidasid akadeemia valikut suurepäraseks, nimetades Coetzeed ligipääsetavaks ning nii kirjandusliku kui poliitilise tundlikkusega autoriks.

“J.M. Coetzee romaane iseloomustab hästitöödeldud kompositsioon, tihe dialoog ja särav analüütilisus,” kõlas akadeemia avaldus 10 miljoni Rootsi krooni (1,3 miljoni dollari) suuruse preemia laureaadi väljakuulutamisel.

Stockholmi suurim raamatukauplus Akademibokhandeln müüs otsekohe kõik tema raamatud läbi.

John Maxwell Coetzee sündis 1940. aastal Kaplinnas, tema suguvõssa kuulub nii sakslasi kui inglasi. Ta kolis 2002. aastal Austraaliasse, kus on seotud Adelaide’i ülikooliga.

Afrikandri taustaga, kuid ingliskeelses kodus üles kasvanud Coetzee kirjutab inglise keeles ja kirjeldab lohutuid pilte oma rassiliselt lõhestatud kodumaast.

Aastal 1983 pälvis ta laialdast kiitust ja Bookeri preemia romaani eest “Life and Times of Michael K” (“Michael K. elu ja aeg”), 1999. aastal anti sama auhind ka romaanile “Disgrace” (“Häbi”). Tema nappi allegoorilist stiili on võrreldud Franz Kafka ja Samuel Beckettiga.

Coetzee “portreteerib arvututes piltides autsaideri üllatavat osalust” ja kritiseerib “halastamatult lääne tsivilisatsiooni julma ratsionalismi ja kosmeetilist moraalsust”. Ta teeb õige ja vale vahelise erinevuse kristallselgeks, kuid ühtlasi näitab, et lõppude lõpuks on see mõttetu, öeldakse Rootsi akadeemia teadaandes.

“Just nõrkust ja allajäämist uurides tabab Coetzee inimeses jumaliku sädeme.”

Coetzee romaanide seas on veel “Waiting for the Barbarians” (e.k. “Barbareid oodates”) ja “In the Heart of the Country” (“Maa südames”).

Tema viimane, tänavu ilmunud teos “Elizabeth Costello: Eight Lessons” (“Elizabeth Costello: Kaheksa õppetundi”) kujutab endast essee ja ilukirjanduse segu.

Coetzeed peetakse poliitiliselt angažeeritud autoriks, kes pealegi “kirjutab proosat kõrgemal tasemel kui enamus inglise keeles kirjutavaid romaanikirjanikke”, kommenteeris London Review of Books’i toimetaja Thomas Jones.

“Ta on väga kirjanduslik autor, kuid tema kirjanduslikud tegelased on poliitikaga haarduvad,” rääkis ta, lisades, et ühtlasi on Coetzee raamatud sageli väga naljakad.

“See on suurepärane valik,” kiitis Michael Gorra Massachusettsi Smith College’ist. Coetzee on “haaratav igaühele, kes loeb tõsist ilukirjandust” ning “Disgrace” oli “üks läbitungivamaid romaane, mis ma paljude aastate jooksul olen lugenud”.

Parajasti Chicago ülikoolis õpetav akadeemik Coetzee väldib avalikkust. Ta ei ilmunud oma Bookeri preemiaid vastu võtma ning ka Rootsi Akadeemia pole veel temaga ühendust saanud, et talle auhinna võitmisest teatada.

“Oleksin pidanud paluma neid tseremoonia unustada ja saata tšekk elektronpostiga,” ütleb Coetzee raamatukangelane Elizabeth Costello, kui talle preemia määratakse.

Coetzee on Nobeli laureaatide valimise eelsetes lühinimekirjades figureerinud juba mitu aastat. Oma preemia võiks ta saada Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi käest ametlikul tseremoonial, mis toimub 10. detsembril, Nobeli preemia asutaja Alfred Nobeli surma-aastapäeval.

Viimane lõuna-aafriklane, kes Nobeli preemia sai, oli 1991. aastal romaanikirjanik Nadine Gordimer.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare