Koll, türann ja joomar või hoopis ohver ning liiga aus inimene? Kroonika portreteerib skandaalset INDREK TARANDit.
#p2#Välisministeeriumis kasutatakse juba nädal aega sõna «ojukaust». Selle esimene osa vihjab proua välisministri perekonnanimele, teine ajalooalasele terminile «holokaust», mis tähendab juutide hävitamist.
Möödunud teisipäeval langes esimene välisministeeriumi sõdur, kaheksa aastat kants-lerina pukis olnud ning viis välisministrit üle elanud Indrek Tarand (38). Kuuendat üle elada ei olnud talle ette nähtud.
Krahh ühe päevaga
«Tarandite perekonnas on kõik liiga ausad, sellepärast on neil raske suures poliitikas läbi lüüa,» arvab üks poliitikaperele lähedal seisev inimene. Uue valitsuse võimuletulekuga algas ajakirjanduse arvates Tarandite dünastiast vabanemise operatsioon. Kaarel Tarand (35) kadus valitsuse pressibüroo direktori ametikohalt, välja üritatakse tõrjuda riigikogu väliskomisjoni esimeest Andres Tarandit (62), kohe hakkavad liikuma jutud, et välisministeeriumi senine kantsler Indrek Tarand saab varsti välislähetuse.
Möödunud teisipäeval oli Tarand korraga ilma Keila-Joal valitsuse suveresidentsis üüritud suvilast, kus ta puhkas koos naise Kadi (35) ja kahe lapsega, kellest vanem neljaaastane, noorem vaevalt kolmekuune. Samuti ametiautost Mercedes Benz 280, mis Eesti Ekspressi arvestuste järgi meie riigi vägevate inimeste autode nimistus väärikuselt–võimekuselt seitsmendal kohal.
Arvatakse, et minister 6Kristiina Ojuland (35) maksis Tarandile kätte kunagise vallandamise eest Eesti alalisest esindusest Euroopa Nõukogus, mille Ojuland kohtus vaidlustas ja protsessi ka võitis.
Indrekuga üksikule saarele
Teatri- ja kirjamees 6Margus Kasterpalu, kellega koos tegi Tarand tudengite luuleteatrit Valhalla ja hiljem taasasutas Eesti Üliõpilaste Seltsi, ütleb, et kui ta satuks üksikule saarele, võtaks ta esimese asjana kaasa Indrek Tarandi.
«Kui oleks laevahukk, siis kõigepealt suudaks Indrek kõigile saatusekaaslastele selgeks teha, et see on parim, mis sai juhtuda. Järgmise poole tunni jooksul leiaks ta kasti rummi. Kahe järgmise päeva jooksul sõlmiks sõprussidemed kohaliku kannibalide hõimu pealikuga. Ning avastaks, et neil on üks keel ja ühed vaated. Ning loomulikult ei kasutaks ta neid privileege ainult ise, vaid jagaks kõigi kaaslastega.»
Kasterpalu kirjeldab sama inimest, kes allikate väitel räuskas välisministrile Sangaste lossis solvanguid ja sõimu.
Välisministeeriumi rahvas hoiab konfliktis ometi Tarandi poole. Arusaadav, sest paljud neist on Eesti Üliõpilaste Seltsi või naiskorporatsiooni Filiae Patriae liikmed. Kui Indrek
Tarand kuulus 1988. aastal EÜSi taasasutajate ridadesse, siis tema naine Kadi aitas Filiae Patriaet taasluua.
Headus või hirmuvalitsus?
«Tarand on hea inimene ja hea kantsler. Ja kindlasti on ajakirjandus võimendanud tema alkoholismiprobleemi ja sõimlemist,» arvab üks välisministeeriumi töötaja.
Teine kinnitab, et Tarand muutus kaheksa aastaga karistamatuks ning tavatses endale kõigi suhtes kõike lubada. Tema kantsleriks oleku ajal muutus välisministeerium karjeristlikuks riigiasutuseks, kuhu tuldi tööle selleks, et välismaale tööle saada. Tarandist sõltus, kes saab välismaale, kes tõuseb Tallinnas Rävala puiestee majas kõrgemale.
Välisministeeriumis suhtuti kantsler Tarandisse hirmuga. Ta kõrgus üle kõigi. Tarandi väikestest apsakatest sosistatakse suitsunurgas edasi. Nimeliselt ei taha keegi rääkida.
Ei vali jooki
Kord jäänud Indrek Tarand purjuspäi ühes Euroopa lennujaamas lennukilt maha. Ametliku versioonina toodi põhjuseks ülipõhjalik turvakontroll, mis johtus mullustest 11. septembri sündmustest New Yorgis.
Viimastel nädalatel on Tarandi ja alkoholi suhteid arutanud kõik üleriigilised lehed ja telekanalid. Asi tipnes sellega, et Tarand lubas valitsuse ees aru andes vähem juua.
Kasterpalu ütleb, et on koos Tarandiga napsu võtnud küll. Ja mitte vähe. «Tema mõtlemis- või analüüsivõimele ei avalda halba mõju ka üsna suured kogused alkoholi,» on Kasterpalu veendunud. Ta ei täpsusta, kui suuri koguseid silmas peab.
Kasterpalu sõnul pole tegu mehega, kes oleks ennast ära joonud või kelle pärast peaks muutuma murelikuks. «Pigem on temaga väga hea ja turvaline napsu võtta, ta ei muutu labaseks ega agressiivseks.» Tuttavate sõnul sööb ja joob Tarand kõike. Kui lemmikmarke pole valida, siis sobib see, mis on.
Pigem võetakse seltskonnas laul üles: Indrek ja Kaarel Tarand ning nende tädipoeg Juhan Kreem (Rocki-iidoli Jaagup Kreemi vanem vend — toim) on võimelised laulma kolmehäälselt ja täiesti puhtalt. «Mitu korda ta end laulma paluda ei lase,» teab Kasterpalu.
Lahendamatut lahendamas
Kui taastati EÜS, oli Tarand asutajate ninamees. Kui taasasutati Õpetatud Eesti Selts, oli ta jälle esirinnas. Tarand pidas Tartu muinsuskaitse päevadel 1988. aasta kevadel, mil EÜSi maja külge tõmmati sinine, must ja valge plagu, mäejutluse. Pikka kasvu ja terava silmavaatega noormees oli äsja ülikooli ajalooteaduskonda ennistatud. 1982. aastal visati ta alma materist välja, sest jäi vahele Julius Kuperjanovi haual käimisega.
1991. aastal, ülikooli lõpetades, pani ta Eesti Ekspressi kuulutuse: «Indrek Tarand lõpetab ülikooli, kõik pakkumised oodatud.»
«Tarand teeb seda, mida parasjagu vaja,» arvab üks välisministeeriumi ametnik. Kasterpalu kinnitab, et Tarand oleks parema meelega varjatud esimene kui väljapaistev esimene. «Aga kui kedagi teist parajasti pulti ronimas pole ja vaja on näiteks mäejutlust pidada, siis räägib ta selle ise maha.» Tarand oskab ka lootusetus olukorras niimoodi kõnelda, et see ei tundu lõplikult halb.
«Arvan, et ta suudaks ka halba olukorda sattununa säilitada inimliku hoiaku ja inimväärsuse,» sõnab Kasterpalu. Ja räägib üle kümne aasta taguse loo sarjast «Tarand lahendamas lahendamatuid olukordi».
«Kord käisime luuleteatri Valhalla-ga Vilniuses üliõpilasteatrite festivalil. Vilniuse ülikooli teater asus rektoraadiga ühe korruse peal. Ülikool ise on sama vana kui Tartu oma, aga palju auväärsem ja võimsam ehitis. Mängisime Tuglase «Poeeti ja idiooti» ja lavakujunduseks oli vaja suuremat puuoksa. Tarand, kellel endal tükis rolli ei olnud, lasi töömeestel mingil ehitusel maha saagida terve puu ja enne, kui keegi teda takistada jõudis, oli ta sellega ülikooli rektoraadi korrusel. Aga rektor oli seal peaaegu jumal ja mööda tema punast vaipa käidi ainult kikivarvul ja räägiti sosinal!»
Kasterpalu meenutab, et tänu Tarandi hiiglaslikule puule oli teatrilaval ka tükike Toomemäge, kus «Poeedi ja idioodi» tegevus toimub.
#p3v#
«See on nii tüüpiline Indrek: kõigepealt teeb näo, et see, millega ta hakkama on saanud, ei ole pahatahtlik, ta tuleb olukorrast puhtalt välja ja seejärel sõlmib vastasega sõprussuhted.»
Seekord Indrek Tarandil nii hästi ei läinud. Või… ehk läks ka. Ajakirjanduses on spekuleeritud, et kui Tarand ei oleks omal ajal Ojulandi vallandanud, ei oleks Ojuland praegu välisminister.
