«Elu mõte on ääretu armastus ja see on mu mantra, mida ma kordan iga päev,» ütleb laulja Karl Madis. Ta usub, et õnnelik olemine ongi kuskile jõudmine ja elu suurim eesmärk.
Karl Madis (51) tuuritab juulis koos Anne Veski, Koit Toome ja Uku Suvistega mööda Eestimaad. Ringreis korraldatakse Anne 55. sünnipäeva puhul. Karl, kes on üle 30 aasta laval olnud, pole varem sellise seltskonnaga ühistuurile sattunud. Ta kiidab lauljate omavahelist klappi: «Meie suhtlus on väga sõbralik, muudmoodi see ei saakski olla. Mulle selline koosseis väga meeldib.»
Karli tuntakse ansamblitest Mahavok ja Karavan, eriti viimasest. Ta on laulja, kes mängib ka kitarri, suupilli, saksofoni ja viiulit. Aastatel 1986 ja 2002 valiti Madis Eesti parimaks meessolistiks.
Muusika ravib haavad
Karli esimene teleesinemine toimus 1979. aastal ETV saates «Reklaamiklubi» ja sealt sai hoo sisse laulja suurejooneline karjäär. «Mais oli esinemine ja novembris läksin Riiga sõjaväkke. Kuigi olin enne seda teinud kolm aastat kooliansamblit ja mänginud paljudel pidudel, pean alguseks ikka 1979. aastat,» räägib Karl. «Ma olen alati tahtnud muusikat teha, sellega kaasnev kuulsus pole oluline olnud. Oluline on rõõm muusikast. Muusika on olnud mulle suur lohutus, kui hing on haige, või siis joovastus, kui hing on rõõmus.»
{poolik}
Karl märgib, et Karavani-sugust ansamblit Eestis praegu pole, aga ta usub, et millalgi kindlasti tuleb, sest noored on väga andekad.
«Mis puutub praegu kirjutatavatesse meloodiatesse, siis tõesti on ühe fraasi laule, mis koosnevad piltlikult öeldes kolmest noodist,» ütleb Karl. «Kummaline, et raadiod mängivad neid usinasti, nii et tuleb kanalit vahetada. Maailm liigub lihtsuse poole ja ma kardan, et varsti saadakse kahe noodiga hakkama. Siis jääb viimane samm, et kõik meloodiad on ühe noodi peal. See on muidugi nali, sest head muusikat tehakse ka väga palju. Kuid raadiojaamad ei kipu seda soosima.»
Kuulsusega käivad kaasas fännid ja Karlil on nende üle vaid hea meel. Mehe suu läheb muigele, kui ta meenutab aegu, mil austajad saatsid talle loteriipileteid. «See oli põnev ja lõbus, kuigi võitu ei tulnud. Mind on ka palju joonistatud ja need teosed hoian ma alles.»
Kui Karlilt küsida, millisena kujutaks ta oma elu ette ilma muusikata, siis vastab ta, et ei kujutagi. Niisamuti ei kujuta ta end ette mõnes teises ametis. «Olen alati näitlemist imetlenud ja vahel üritan ise ka mõnda rolli sisse elada. See on väga lõbus, kui teised naeravad.»
Praegu on Karl lisaks kontserttuurile hõivatud stuudiotööga ja harjutab suupilli Urmas Sisaski suupillikontserti tarvis. «Minu tööpäev on teistel pidupäev ja mu puhkepäev on teistel tööpäev. Kõik päevad on nii erinevad, et rutiini pole siiani tekkinud ja igavust ka mitte,» lausub ta.
Õnn on elu eesmärk
Karl ütleb, et on elus muusika pärast paljust loobunud, kuid ta pole kaotanud, sest muusika on korvanud kõik tegemata jäänu. «Ehk pole muud vajagi? Muusikast ma ei saa loobuda, see oli, on ja jääb minu sisse ja seda pole võimalik sealt eemaldada, sest muusika eemalduks koos minu hingega.»
Karli arvates on elus suurim eesmärk elada oma elu ja pakkuda inimestele rõõmu. «Kus vaja, seal aidata, ja kus ise vajan abi, seal paluda. Mind rõõmustavad väga minu suhted lastega ja hetkel ka isiklik elu, mis on täis rõõmu ja armastust,» ütleb Karl. «Elu mõte on ääretu armastus ja see on mu mantra, mida ma kordan iga päev, kui uinun. Usun, et kõik on meie peas ja mõtlemises kinni. Mul on unistustega väga hea suhe. Arvan, et õnnelik olemine ongi kuskile jõudmine ja elu suurim eesmärk. Olen õnnelik, väga õnnelik.»
Lapsed on kõige tähtsamad
Karli, nelja lapse isa, meelest on tema elus kõige meeletum risk olnud nende saamine, sest ükski vanem ei tea, millisesse maailma ta oma lapsed toob… Kuidas elu edasi minema hakkab, milliseks kujuneb nende elu ja kas nad on õnnelikud. «Meie lähtume ainult sellest, et soovime last ja kogu vastutus,» sõnab Karl. Isana usub ja loodab ta, et on oma lastele kättesaadav iga hetk, kui vaja. «Olen kogu aeg nende jaoks olemas.»
Karl sõnab, et tal on oma lastega tugev side ja et ta on neist igaühe eest valmis elu andma. «Armastan neid väga-väga!»
Karli järeltulijad Carola (24), Glen (22), Carl Philip (19) ja Karl Matthias (9) on musikaalsed, kuid kõik neist ei tegele muusikaga. «Aga muusika jaoks pole kunagi hilja. Carl Philip teeb bändi. Olen seda mitu korda kuulanud ja mulle meeldib. Energiat on seal palju ja sisemine põlemine on tuntav.»
Ka Carola on tihedalt muusikaga seotud. Ta laulab ja kirjutab lugusid. Karl tegi koos tütre superstaarist kallima, ansambli Black Eyed Peas klahvpillimängija Printz Boardiga ühe loo ka linti.
Carola kirevast elust Ameerikas ja väimehest isa numbrit ei tee. «Isana loodan, et tal läheb hästi ja et ta on õnnelik. Carola on tõeline päikesetüdruk. Igaühel on oma elu elada ja oma tee käia.»
Karl ütleb, et tema jaoks on elus kõige tähtsam olla hea inimene ja seda elutõde on ta soovinud oma eeskujuga ka lastele edasi anda – see, kes sa oled või mida saavutad, ei võta sinult kohustust olla hea inimene. Karlile olevat uhkus ja ülbus võõrad ja ta loodab, et need on võõrad ka ta lastele.
