Kümnevõistleja KRISTJAN RAHNU (25) ja keskmaajooksja TRIIN KÄRNER (21) kohtusid aastavahetuse peol Hollywoodis. Kristjan astus ligi ja ütles :«Head uut aastat»! Noored olid teineteist staadionil märganud, kuid Kristjan tegi alati trenni ja Triin ei

Nüüd on Triin palju julgemaks saanud. Teeme Kristjaniga intervjuud City Gourmet`s, Maakri tänaval. Triin tuleb ja istub poisile sülle, justkui näidates oma valitsejanna staatust. Võib-olla põhjendatult. Sest Kristjan paistab mõjuvat pilkepüüdva magnetina tänavakohvikust juhuslikult mööduvatele neidude ja daamidele. Üks neist, heas vormis blondiin, pillab ehmatusest isegi oma käekoti maha.




«Ma aitan Kristjanit igatpidi ja -viisi, et temast saaks olümpiavõitja,» ütleb Triin.

Tema meelest on Kristjanit kritiseeritud paljuski põhjendamatult. Ei saa sporti tehes kõiki arvamusi ja nõuandeid arvestada. «Ei ole nii, et iga mees võib ligi astuda ja nõu anda,» räägib just Tallinna Ülikoolis kehakultuuri eriala lõpetanud Triin, «Eriti mõttetu on veel ajakirjanduse vahendusel nõu anda. Selleks on sport liiga keeruline.»

 Tervis


Kristjan treenib kuus korda nädalas üks kord päevas. 2005 oli esimene aasta, kui ta sai täiesti spordile pühenduda. Ta on just trennist tulnud. Selg ei ole veel taastunud. «Spetsialistid arvavad, et asi on lihaspingetes. Väike põletik on kuskil tuharalihases. Istmikunärv on valus,» räägib Rahnu ja lohutab iseennast:«Ei ole hullu. Olen paar süsti saanud».


Helsingi maailmameistrivõistlustel haige seljaga pronksi eest võidelnud Rahnu tunnistab, et pingutas oma maksimumi. Teisel päeval viskas ta hooaja tippmargi odas 61.65. Rahule ta sellega ei jäänud.


«Trennis oli 63 käe sees,» selgitab Kristjan, et sai just enne MMi tehnika korda.

«Olin endale trennis enne võistlusi liiga teinud. Lõhkusin selja ära.»

Lõpuks on kümnevõistluses küsimus punktides. Oleks Rahnu Helsingis iga alaga suutnud koguda 51 punkti rohkem, siis oleks tema olnud maailmameister. Kuid sport ja vigastused käivad käsikäes.


«Iga päev võib uue vigastuse tuua. Hoolitsus enda eest on põhiline. Kui keegi ütleb, tippsportlase kohta, et vigane, siis tavainimese kohta on ikka tegemist terve inimesega. Tippsportlase pinged on nii suured, et neid taluda, pead sa olema superterve,» räägib Rahnu.


Talle meeldivad arstid, kes näevad probleeme läbi. «Mõni neist tahaks kohe lõigata, kui kuskilt valus on. Mul noorena lõigati kunagi põlve, kuid seda ei olnud vaja teha.» Sellest ajast vast umbusaldabki mees kõikvõimalikke soovitajaid ja tarku.


Raha


Kristjan Rahnu saavutas Helsingi kuuenda koha ja teenis sellega 6000 dollarit, kuid seda ei ole veel üle kantud. «Eks see aitab miinust katta. Praegu on kulud suuremad kui tulud. Ainuüksi 1000 krooni kulub tal nädalas massaažile.»


Rahakotti õnnestub tal täiendada ka septembri keskel Talence`is, Prantsusmaal, kui ta teeb korralikku tulemuse. Maailma kaheksa parimat kümnevõistlejat saavad ka Rahvusvaheliselt Kergejõustiku Liidult toetust. Tugevamate selgitamiseks liidetakse aasta kolm parimat tulemust kokku. Rahnul on veel kolmas tulemus puudu.


Eesti Kergejõustiku Liidu stipendium on tagasihoidlik, kuid Kristjan möönab, et ega tulemusi pole ka olnud. «Pole põhjust nõuda. Lõunalaagris see hooaeg käia ei saanud, kuid Lasnamäe kergejõustiku hallis on ka talviti väga head tingimused. Väga suur ja avar hall ja hommikuti on seal väga vähe inimesi,» räägib Kristjan. Ta vestab oma rahulikul moel, erutumata ja hääletooni muutmata.


Vanemad toetavad teda. Veho Eesti andis aastaks Citroën Picasso. «Praegu võib olla annavad jälle. Autovahetus on käsil. Tuleb ka ise sponsoreid otsida,» unistab Kristjan Rahnu, et ühel päeval jõuab ta oma tööga plussi.


Elab ta seal samas Maakri tänaval 13. korrusel. Ebausklik ta ei ole. See korteriost on ta vanemate Ronaldi ja Irma panus Eesti sporti. Ema on Rakveres notar.

 

Alustas Ameerikas


Kristjan on pärit Kadrinast. Pärast keskkooli õppis ta mõnda aega Tallinna

Tehnikaülikoolis ja siis astus ta McNeese State University’sse Lousianas, USAs ja lõpetas selle viie aastaga. Jänkid ise valisid mehe välja. Vaatasid, et sobib kooli kergejõustiku tiimi. Maksid õppimise ja elamise kinni. Rahnu sai täisstipendiumi peale ja kelneritööd tegema ei pidanud. Algus polnud siiski lihtne. Raske oli harjuda sellega, et jalgpallurid müdistasid öö läbi pidu panna. «Ma pidin nendega seal võitlema. Nad on parajad hullud. Koolis nad ei käi ja ei maga ka. Nad on sellised natuke looma moodi inimesed, tormasid mööda koridori, loopisid palli ja karjusid. Nad tegid, mida tahtsid ja unistasid vaid oma profikarjäärist,» jutustab Rahnu, kes kolis lõpuks välja erapinnale.

Kristjan arvab, et on iga aasta pannud midagi kõrvade taha, saanud targemaks ja arenenud. Kindlasti on aga ruumi veelgi.


Kuidas hoida end tervena? Kuidas mitte enne võistlusi ära laguneda? Kuidas valmistuda suurvõistlusteks? «Kõike tuleb õigesti teha. Sportlased on masinad. Kellel parem masin, see võidab. Vaimne pool on tähtis, kuid masin peab olema vastupidav, kiire, tugev,» selgitab kümnevõistleja.


Kolm katkestamist

Kristjan Rahnu sportlasekarjäär on läinud üle kivide ja kändude. Pariisi maailmameistrivõistlustel astus ta 400 meetri jooksus joonele, Ateena olümpiamängudel sai ta kaugushüppes nulli, Madridis sise-Euroopa meistrivõistlustel oli tal pöiavigastus, mis tõi kaasa kõrgushüppe nulli. Ega ole ju motivatsiooni jätkata võistlust viimaste kohtade pärast. «Jah, käisin pärast seda linnade peal jalutamas, sest ei viitsinud hotellis pikutada. Kuid see on täielik jama, nagu oleksin diskoteegis käinud tantsimas. Pärast neid katkestamisi öeldi ikka väga halvasti,» meenutab mees.


«Ma loe seda rünnakuks. Kui keegi tuleks ja ütleks näkku, siis see oleks ründamine. Pigem häirivad need ajalehelood minu lähedasi. Ma vihkan seljataga susistamist,» ei varja Rahnu. «Silma all kõik naeratavad ja on sõbrad, kuid seljataga käib kuri kommenteerimine»


Rahnu usub, et tema võitude aeg tuleb. Esialgu on tema plaanides Göteborgi Euroopa meistrivõistlused järgmisel aastal.


Kindlasti kuulub Kristjan Rahnu Gerd Kanteri ja Andrus Värniku kõrval Eesti suurlootuste hulka.

Kristjan Rahnu (191cm, 87 kg) teeb oma treeningplaanid ise. Treener on isa Ronald Rahnu, kes õppinud Tartu Ülikoolis kehakultuuri. Vahel konsulteerib ekspertidega, vastupidavuse tõstmisel arvestab ta Eesti kõigi aegade ühe parima pikamaajooksja Enn Selliku nõuannetega.


Rahnu isiklik rekord on 8526 punkti, mille tegi tänavu Arles`is.

Helsingis tegi ta 8223 punkti, suurimad tagasilöögid tulid teise päeva seljavalus. Nii kaotas ta tõkkejooksus 80 punkti, teivashüppes 60 punkti, odas 30 punkti. Pronks jäi 162 punkti kaugusele.

 


Audentese spordiklubi juhataja Peeter Tishler:


Kristjan Rahnu on andekas, eesmärgile pühendunud ja tema suured tulemused on ees. Ega see sportlaste materdamine kuhugi edasi ei vii.

Kümnevõistleja Mikk Pahapilli treener Andrei Nazarov:


Ma näen Rahnus tulevast medalitevõitjat. Ta on väga andekas, kuid ei ole veel ennast täiesti realiseerinud. Ma näen arenguruumi, kas või selles viimases alas 1500 jooksus. Kuid kõik on seotud. Koos vastupidavuse arendamisega tuleb säilitada ja jõud ja kiirus ning see kõik ei olegi nii lihtne. Kuid see on juba tema meeskonna ülesanne, olen kõrvaltvaataja.