Mehed tulevad ja lähevad, muusika jääb! Nii võiks kõlada New Yorgis elava modellist lauljatari EHA URBSALU elumoto. Seda seni, kuni Eha pole leidnud Härra Õiget, kellesse armumine jõuaks ka tõelise armastuse faasi.
Kroonika kohtus suvel koduseid vaatamas käinud, 15 aastat mööda ilma ringi rännanud Eha Urbsaluga (34) Tallinna vanalinnas hubases Dominici restoranis.
Akna taga rabistab paduvihma. Eha eelistab õdusa olemise tekitamisel kergele valgele veinile pigem vett. Lõhe kallal näkitsedes märgib omaaegne Venemaa tippmodell, et kala, eriti lõhe, on nahale hästi kasulik. Räägime naise kahest kirest: muusikast ja armastusest. Ehk muusikast ja meestest. Muusikaga on selge. Eha muudkui kirjutab laule ja otsib-leiab endale uusi väljundeid. Kaks tema lugu, «Show Me How» ja «Touch Me» on hõivanud kohad Ameerika tantsulugude edetabeli top 50-s.
Iseäranis uhke on Eha saavutuse üle, et tema täpselt 07.07.07 valminud album “Eha” on üleval ka iTunes´is!
”Show Me How” valiti ka 4. septembril Itaalias ilmuvale kogumikule ”Summer in Ibiza”. Loo trükki mineku ajal teebki Eha Miamis varahommikuti rannas samanimelisele singlile videot.
Meestega on asi keerulisem. Kui liblikate lendamise tunne kõhus, mis armunudolemise juurde käib, otsa saab, hakkab ta suhtest välja nihelema. Ainult raha ja heaolu nimel ei suuda ta ühegi mehega koos olla. Mitte et võimalusi poleks!
Ookeanitagused austajad siresäärsest eestlannast nii kergelt ei loobu. Eha ammune boyfriend itaalia päritolu Luca, kelle naine poolteise aasta eest kuu peale saatis, on armastatu tagasivõitmise nimel loobunud kõikmõeldavatest pahedest, mida Eha talle lahkudes ette heitis. Mees elab nüüd tervislikult, teeb sporti, pidutseb vähem ja käis isegi psühholoogi juures, et oma tulist temperamenti talitseda.
Eha muigab. Kuna ta vahepealne kavaler, keda ta Eurovisiooni eelvoorus osaledes Eestiski näitas, on ajalugu — liblikad lendasid ära —, kaalub ta võimalust Lucale veel üks võimalus anda.
Sõpruse märgiks kohtusid nad üle pika aja taas Türgis, kus Eha esines mainekal džässifestivalil, mida austasid oma osavõtuga ka sellised kuulsused nagu Robert Plant, Norah Jones ja Michael Bolton.
Eha polnud seni kunagi džässmuusikat teinud, sestap võttis suure publiku ees esinemine südame rohkem puperdama kui vana armuga kohtumine. Muusika seljatab mehed!
Kui meesterindelt saame sinu osas üha uusi uudiseid, siis muusikale oled truuks jäänud?
Tead, muusika mulle meeldib. Ausõna. Raha saab selle eest muidugi vähe. Ainult kui mõni laul kuskil kogumikul ilmub ja oled inimesi piinanud, et — vabandage, aga lubatud honorar!? Nad siis vabandavad, et lepingud on kuskil kaotsis. Lõpuks mingi raha ikkagi tuleb.
Millest sa siis Ameerikas elad?
Eks teen ikka modellitööd. Töötasin ka kolm kuud ühe dokumentaalfilmi, Thunderman (The Don Aronow story) (Ameerika kõmulise kiirpaatide looja ning oma loomingul kihutanud, narkoärisse segatud ja salapäraselt mõrvatud Donald Aronow elulugu — toim) produktsioonitiimis.
Dokumentaal tuli Cannes’i filmifestivalil välja. Vaatame, mis saab. Püütakse kõvasti raha leida, et dokist Johnny Deppi osalusel mängufilm teha.
Kuidas sa džässifestivalile sattusid?
Muusikud ju reisivad üle kogu maailma — üks teab üht, teine teist. Keegi on kellegi sõber…
Esinesin seal ühe Türgi värvikaima muusikuga, keda kutsutakse professor of rhythmiks. Ayhan Sicimoĝlul on üheteistliikmeline bänd, nad teevad latiino-džässi.
Ega ma polnudki džässi varem laulnud! Samas chill out, mida ma teen, pole džässis sugugi kauge. Minu jaoks oli Türgi esinemine tromboonide ja saksofonide saatel fantastiline väljakutse. Närveerisin tegelikult kõvasti. Muretsesin endale lauluõpetaja, et oma paar laulu paremini selgeks saada.
Sa ise džässi kuulad?
Jaa, mulle väga meeldib! Lihtsalt pole varem julgenud ise laulda. Kui kusagil ööklubis esinen, on muusika taga, võid rahulikult midagi laulmata jätta, muusika läheb edasi. Sõnad ikka lähevad vahel meelest. Aga live-džässis käib kõik laulja järgi. Kui minul jääb suu kinni, ootavad teised järele. Minu rütm kannab, mis on tohutu vastutus!
Püüdsin küll pabinat mitte välja näidata, kuid pärast esimest proovi Ayhan ütles, et ta nägi, kuidas mul jalg värises. Aga kokkuvõttes sain hakkama.
Lähedki nüüd džässile üle?
Paar laulu õpiks küll veel selgeks. Ühe pala — «My heart belongs to daddy» («Mu süda kuulub issile», mille laulis omal ajal kuulsaks Marilyn Monroe — toim), mille arranžeeringu Ayhan mulle andis, võiks lindistada.
Ega ma polegi kunagi tahtnud mingit diskot teha. Aga kuidagi juhtus nii, et tutvud jälle produtsendiga, kes ütleb – hääl sobib, teeme laulu… Nii ma muudkui teengi , kuigi ise tahaks rohkem chill outile pühenduda.
Aitab muusikast! Istanbulis kohtusid ju ka oma kunagise peigmehe Lucaga, kellega poolteist aastat lahus olite. Lepite päriselt ära?
Ma ei otsusta midagi. Ei tea...
Ta on mul nagu poole kohaga kavaler. Käime koos reisidel, tal on Miamis ilus väike maja, käin seal külas.
Võrreldes varasemaga on Luca muutunud mees?
Eha peaaegu karjatab: Jaaa!
Tegelt ka. Üldiselt ma ei usu, et inimesed vanas eas muutuvad, Luca on juba viiskümmend. Aga pean arvamust muutma. Ta jättis kõik pahad asjad, mida teha võib, maha. Kui varem ütlesin talle, et pead psühholoogi juurde minema, oli see tema meelest hull mõte!
Aga kui olin ta maha jätnud, läks!
Varem ta alati vihastas kiiresti — lõunamaine temperament. Mina olen põhjamaalt, enne mõtlen, siis ütlen. Tema vastupidi, pärast mõtleb. Aga kui mulle öeldakse halvasti, siis kahjuks jääb see meelde. Pärastine sorry ei pane unustama.
Statistika kohaselt abiellub ligi 30 protsenti eestlannadest välismaalastega. Sa võõrsil mehele minna ei plaani?
Arvatakse ju ikka, et see muru seal kaugemal, aia taga, on rohelisem. Okei, ma olen 15 aastat mööda maailma käinud, enam kui 40 riigis. Elanud mitmel maal, näinud inimesi. No ei ole rohelisem. Momendiks küll tundub. Mäletan, et New Yorki kolides olin täis lootust — maailma pealinn ju! Frank Sinatragi laulis: You make it here, you make it everywhere …
Olen juba ammu aru saanud, et võid plaanida, palju tahad, nagunii läheb teisiti.
Ma pole iial mõelnud abielluda «millegi pärast».
Kui ikka õiget tunnet ei ole, siis... Ma küll armun suht tihti, täitsa mitu korda ... Aga mis kõige kurvem — see tunne läheb ära.
Tavaliselt jätad sina mehi maha?
No kui tunne on läinud, mis ikka koos elada?
Muidugi kui mul laps oleks (Talvel kõmumeedias levinud uudise, et Urbsalul on salalaps, liigitab Eha ulmevaldkonda.), ei saaks vaid iseendale mõelda. Aga kui last ei ole – see on mu isiklik, mitte tingimata õige arvamus – siis milleks? Maailmas on miljoneid inimesi. Me ei suuda kõiki iga päev kohata. Mina usun, et kuskil peab ikkagi ka see õige olema. See ei tähenda, et kusagil kaugel, ta võib olla naabrimees.
Ei no plaani järgi võin öelda, et järgmisel aastal abielluks. Siis tuleb esimene, paari aasta pärast teine laps.
See on teoreetiliselt. Sama plaan on mul olnud juba kümme aastat! Seni pole teoks läinud. Plaani järgi toimub kahjuks vaid esimene etapp: armumine. Järgmise etapini, armastuseni, ma ei jõua. Sest poole aasta pärast saab armumine otsa.
Kuigi, ka armastus käib etapikaupa. Oled partneriga nagu soe suss, mis paarilisega sobib. Mõnus, armas — teate, mis teisele meeldib. Tore on koos olla, aga «see tunne» on kadunud. Kõik naised teavad neid liblikaid kõhus, kui «see keegi» sulle helistab. Kõik on fantastiline, sul on nii palju energiat! Naisele on armumist vaja nagu lillele vett! See pole üldse materiaalne heaolu, täiesti seletamatu tunne.
Samast tundest räägivadki kõik minu kirjutatud laulud. Aga ma pole osanud õppida, et see tunne minus endas püsima jääks.
Heaolu nimel sussiks olemisega ei suuda leppida?
Ei! Tean, et paljud lepivad. Materiaalsete põhjuste või laste pärast.
Mul raha kunagi eriti ei ole. Kuigi olen mingil määral majandust õppinud, olen loominguinimene. Aga olla kellegagi koos mõeldes — tal on ilus maja, oi, ta ikkagi armastab mind ja on hea mees? Mul hakkab hing sees karjuma. Paha hakkab.
Mehi vaadates pead siiski silmas, et too oleks majanduslikult heal järjel?
Ma lihtsalt leian, et tänapäeva maailmas mees, kes ei ole kas või natukene end kindlustanud, on lihtsalt loll mees. Laisk. Kõik on muidugi suhteline. Kui mees korjab raha, on tige, joob ja karjub — mida sellisega oma lossis istuda? Samas, kellel on veidi vähem raha, aga kes jagab seda sinuga — ta ei pea ostma sulle uhkeid kingitusi, aga ta mõtleb sinust, hoolib... Paneb tähele ja toetab, kui vaja. Vaat see on oluline.
Äkki Lucast saab kunagi sinu lapse isa?
Ma arvan, et temast saaks väga hea isa. Ta on väga hoolitsev. Tema on see mees, kes paneb tähele. Hästi kultuurne, tark ja intelligentne, räägib seitsmes keeles. Aga noh, ei oska öelda...
Et ei ole ikkagi see?
(vaikus). Ma ei tea. Ei ole välistatud, et kohtan täna Hiiumaale õele külla sõites bussis kedagi. Järelikult vist ikkagi ei ole õige armastus. Ma tean, mis tähendab, kui oled oma tunnetes kindel. Kui oled avatud ja vaatad ringi, siis järelikult ikkagi ei ole see ...
Teed modellitööd, kirjutad ja esitad laule, produtseerid, näitled. Mis on hingele olulisem?
Kuna mul ema töötas Tallinnfilmis, polnud mul eluaeg muud soovi kui filminäitlejaks saada. Nüüd on see soov väiksemaks jäänud. Elasin ju Hollywoodis, nägin, kui raske oli. Olen niivõrd pikk. Raske oli, et mul polnud onu stuudioülemus või ma ei tahtnud endale stuudio ülemusest kavaleri.
Ja mulle meeldib vabadus. Oleks kohutav, kui peaksin tegema tööd, mis mulle ei meeldi. Olema mehega, keda ma ei armastaks. Ma ei suudaks. Olen õnnelik, kui saan laulda ja olen armunud.
