„Elasin perega maal, ja taevas hoia, kui keegi mind peenrale kupatas – ma lihtsalt porisesin seal! Nüüd on tohutu rõõm ja pingemaandus taimedega toimetada, näpud mullas...“ tõdeb Karoli Hindriks, kelle südalinna kodu rõdul püüavad päikest tomatid, maasikad ja maitsetaimed.
Linnas mullasoonele sattunud, ei lase Karoli Hindriks (27) seemnest võrsunud kasvandikel hävida. Armas on vaadata, kuidas perenaine külma eest tuppa toodud taimepotte taas rõdule kannab, kui päike jälle lõkatab.
Kord plikapõlves on Karoli kasvatanud seemnest õunapuu ja ning tänavu kevadel tundis ta jälle tarvidust kaasa elada taimede sirgumise protsessile. Nii et märtsis, mil õige aeg tomatid maha panna, muretseski ta hulgi seemneid ja potte. Taimekasvatuses veel kollanokk, ei tulnud ta alguses selle pealegi, et mõned taimed, nagu maasikad, võiks ju ka istikutena mulda sättida.
„Isegi maasikad läksid aga seemnest ilusasti kasvama. Olen neid siin vahepeal juba ümber istutanud. Alguses on neil ümmargused lehed, ühel hetkel aga hakkad nägema, et tuleb maasikalehe kuju ja süda hüppab õnnest – issand, maasikas!“ kirjeldab Karoli kasvatustöö võlu. „Marju tahaks näha juba! Et lähed paljajalu rõdule ja sul on maasikad...“
Pikemalt loe suvisest Kroonika kodu-erist...
