Põdravasikas piilub magamistuppa

Läänemaal Kiidevas elab aastavanune põdramullikas, kes on nii julge, et vaatab aknast sisse, magab sibulapeenras ja pügab õunapuid ning iluhekke.

„Ema jättis ta kevadel maha ja läks ise üle jää nelja tuule poole,” ütleb Matsalu rahvuspargi inspektor ja Kasari Jahiseltsi esimees Raivo Laanemaa. Üksi jäänud vasikas hakkas inimestega sõbrustama, kuigi võsa ja haabu on ümber Kiideva küll, kirjutab Lääne Elu. „Küllap külarahvas ta ära hellitas,” oletab Laanemaa. Ta nägi oma silmaga, kuidas üks poiss põtra käest toitis.

Kui põder hakkas ilu– ja õunapuid pügama, lilli sööma ja porgandeid tallama, leidsid asjatundjad, et see loom tuleb maha lasta. Täiskasvanud põdra esijalalöök võib purustada mehe käsivarre jämeduse puu. Hunti ja karu, koerast rääkimata, põder eriti ei karda.

Suvel pärast jaanipäeva kadus noor põder külast, kuid sügisel ilmus taas välja. „Septembris algas paaritusaeg, küllap ta peksti kõrvale ja siis võttis inimese jälle omaks,” märgib Läänemaa keskkonnateenistuse jahinduse peaspetsialist Koit Latik.

Läinud kolmapäeval püüdsid jahimehed ja rahvuspargi töötajad tabada liigjulget põtra uinutipüssiga, et loom ohutumasse kohta viia. Põder hoidis sel korral distantsi ja nool tabas teda kaela asemel külge. „Ju ta tundis ohtu,” ütleb Koit Latik. Põder jooksis metsa. Järgmisel päeval, neljapäeval, ei olnud põtra näha, aga reedel oli ta jälle platsis.

Latiku meelest tuleks põder maha lasta, sest loom on ohtlik. Raivo Laanemaa ja Matsalu rahvuspargi asedirektor Kaja Lotman arvavad, et peaks proovima põtra veel kord uinutada ja ohutumasse paika viia.

Kaua aastaid põtradest flmi teha tahtnud Rein Maran ütleb, et käis ka ise Kiideva küla põtra filmimas. Maran märkas põdra kõrvu paarikümne meetri tagant ja hakkas loomale lähemale hiilima, kuni jõudis 10 m kaugusele. Siis tõusis põder rahulikult, läks veidi eemale ja hakkas sööma. Maran muudkui filmis. „See on väga ebaharilik,” ütleb Maran. „Põder ei lase nii ligidale.” Marani meelest on tegemist lehmmullikaga, sest sarvemügaraid ei paistnud.

Maranil sai filmimisest villand ja ta hakkas auto poole liikuma. Auto juures pilku selja taha heites nägi, et põder järgneb talle. „Kohkusin, sest mul oli kallis aparatuur kaasas,” meenutab ta. Põder möödus temast mõõdukal sammul meetri, poolteise kauguselt ja isegi küünitas end pisut filmimehe poole.

Maran kinnitab, et põder võib saada inimesele lähedaseks küll. Näiteks Norras on kohti, kus turistid saavad põtru lähedalt vaadelda. Venemaal peetakse lausa põdrafarme, sest põdrapiim aitab mitme haiguse vastu.