Silver Sepp räägib, et enne lapse sündi tegid nad perega tütrele nime leidmiseks ajurünnaku ning kirjutasid kõik variandid üles. “Perepoeg tegi nalja, tuletades oma nimest Hannes välja linnunime hani ja sealt edasi jätkas luik — Luike,” kirjeldab Sepp Õhtulehe veergudel.

“Kui tütar sündis oli meil mitu teistlaadi nimevarianti varuks, kuid kui tütreke hakkas kohe ilusaid kõrgeid linnuhäälitsusi tegema, otsisime kirjutatud nimedelehe ülesse ja siis tundus Luike tõesti kõige täpsem.”

“Eesti keeles ripsab see nimi nii veelind luike, kui ka tegusõna luikama ning on väga vana läänemeresoome keelelise aluspõhjaga,” seletab mees, et Luike sobitub hästi eesti nimede traditsiooni Vaikede ja Kirkede kõrvale.