«Ma pole iial käitunud stampide järgi!» põrutab Hendrik Sal-Saller, kes oma ­pundiga Generaator M oli 30 aastat tagasi üks Eesti ­punk rockile alusepanijaid.

 
Hendriku (44) veri vemmeldab endiselt! Mullu koos Mihkel Rauaga eduka punkrocktuuri «RaudSaller» teinud Hendrik kutsus nüüd kampa punkrocki raskekahurväelased Villu Tamme, Ivo Uukkivi, Tõnu Trubetsky, Hardi Volmeri ja Peeter Volkonski, et tähistada juunis kontsertsarjaga «Disko pole oluline, punk on põhiline» Eesti pungi 30. aastapäeva.
1. Mida praeguse elu jaoks kasulikku õpetas sulle punkrokkari aeg, ehk kuidas karastus teras?
No näed, see on selline küsimus, millele võiks ilmselt vastata päevade kaupa pikalt ja laialt, aga... Ma ei oska päriselt öelda, mida see aeg konkreetselt õpetas. See punkliikumine, musa ja nii edasi - kogu selle asja summa oli niivõrd eriline ja maailmamuutev minu jaoks. Ilmselt igal aastakümnel on inimestel mingi oma punk olemas... Eks ma siis kõige selle sees kasvasin ja õppisin inimesena olemist.
#end#
2. 30 aastat tagasi oli punkimine märksa keerukam tegevus kui praegu. Milliseid repressioone oled pidanud taluma?
Oligi nii. Üksinda kamba disko-meestega kohtumisest ei unistanud meist keegi ja miilitsale meeldis ka oma sidrunisse punke korjata. Mina õnneks Pagari tänavale ei sattunud.

3. Kuidas vanemad su tegevusele vaatasid?
Kuidagi mõistvalt. Isegi hästi mõistvalt. Ega see musa neil ju teab mis lemmik pole kunagi olnud, aga isegi selle nad elasid üle.
 
4. Kuidas reageeriksid, kui su poeg Sebastian tuleks koju, tanksaapad jalas, haaknõel kõrvas, hari peas ja ütleks, et ma hakkan nüüd punki panema?
Oleksin üllatunud ehk. Positiivselt. Uuriks, et mis värk on.
 
5. Kui näed tänaval õlut joovat ja lärmavat punkide kampa, kas jalutad rahulikult edasi või palud neil tuure maha võtta ja inimeste häirimise lõpetada?
See nüüd ongi selline kellegi loodud prototüüp... Ma arvan, et need, kes tänaval õlut joovad ja lärmavad, ei pruugi tänapäeval küll pungiga kuidagi seotud olla. Aga korravalvurina ma ei tööta.
 
6. Milline on su nõuanne noorukitele, kes ei viitsi koolis käia, tahavad bändi teha ega mõtle «korraliku inimese» karjäärile?
Tasub koolis käia, bändi teha ja mitte mõelda «korraliku inimese» karjäärile.
 
7. Sul on Smilers, pere, elu paigas... Võiksid mõnuga väljateenitud edu nautida. Mis sind vaimustab Raua, Tamme, Uukkivi, Trubetsky, Volkonski ja Volmeriga punktuurile minemise juures?
Mulle meeldib nende tüüpidega koos olla. Kõik koos ja eraldi on väga lahedad mehed ja kõigil on oma sõna olnud öelda
Eesti rockmuusika kujunemisel. Ammused tuttavad, vanad sõbrad. Esimeses proovis, mille tegime, tekkis mingi seletamatu tunne - selle nimel neid asju tehaksegi.

8. Milliseid keskeakriisi märke endal täheldad?
Endal veel ei ole täheldanud, aga kui väikesed sportautod meeldima hakkavad, siis kohe ütlen.
9. Rockstaaris peab olema piisavalt bravuuri. Kust sa seda ammutad?
Ma pole iialgi käitunud mingite stampide järgi. Pole plaanis seda kunagi teha. Mina olen mina ja katsun teha nii, et peeglisse vaadates endal kõik korras oleks.
10. Millist meelehead endale tuurihonorari eest lubad?
Eks ikka maiustusi...