"Laps on alustanud lasteaias käimist, õigemini hoius. Sest lasteaia jaoks on ta veel liiga väike. Künklikult läheb see värk, aga eks loksub paika," usub ta, et taas töörutiini minek ühel hetkel kenasti laabub.

Kuid mis nägu teeb laps, kui vaatab, et ema kõrval pole? "Mis nägu ta ikka teeb. Vaatab, et siin teda pole ja siis tuleb hakkama saada. Lapsel on just siis parem, kui ema pole silmapiiril – võtab ennast kokku."

Oma pisitütart iseloomustab Maris nii: "On vimkat, on jonni ja jauru, aga kui on rõõmus, siis maksimaalselt. Nagu ikka!"

Öösiti laseb laps juba ilusti magada, ent täna oli uneaeg Järva jaoks veidi ärksam kui tavaliselt. "Munas kana tunne oli, väike ärevus oli sees," tunnistab ta, et uuesti raadiosse tööle minek talle veel päris harjumuspäraselt ei tule. "Kell 5 ärgata on jälle midagi uut. Pere jäi koju magama," rääkis ta.

"Töölainele pole ma vist veel saanud, kuigi hommikul üles tõustes oli tunne, nagu oleks kaks nädalat puhkusel olnud ja kõik on ikka samamoodi," ei tunneta saatejuht pikka eemalolekuaega.

"Ma ei suuda uskuda, et see kodus tšillimise aeg ongi läbi saanud," õhkas ta ja meenutas sõbrannade sõnu, et inimene unustab tegelikult väga kiiresti ja peagi on kõik jälle harilikus rütmis, nagu midagi poleks olnudki.

Tagasituleku puhul tervitas Marist stuudiosse külla kutsutud Ott Lepland ning ka uued "töörõivad":