Loomulik sünnitus, platsenta alleshoidmine, homöopaatsed ravimid - need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad laulja Dave Bentoni ja ta abikaasa Marise tõekspidamisi.

Kariibi mere saarelt Arubalt pärit Dave'i (58) kodukohas on voodoo ja muu nõiakunst täiesti igapäevane nähtus. Mees ise aga jõudis rahvameditsiini juurde alles oma neljakümnendates aastates. Marisel (36) tekkis teema vastu huvi, kui ta oli esimese lapse ootel.
«Peab olema teadlik erinevatest võimalustest,» lausub naine.
Sel aastal tuuritab Dave mööda Eestimaa kirikuid koos tütarde Sissi Nylia (10) ja Lisa Jenniferiga (8). Laulja sõnul on pereliikmete tervis maailmas kõige tähtsam ja just seetõttu usaldavad Bentonid eelkõige oma sisetunnet ja rahvameditsiini.
 
Maris, kuidas sa enda jaoks alternatiivmeditsiini avastasid?
Öeldakse ju, et eestlased on nõiarahvas. Huvi tekkis, kui jäin esimese lapse ootele. Iseenda elu läheb nii nagu läheb, aga lapse eest pead vastutama elu lõpuni. Pead ennast kõigega kurssi viima. Arst teeb ju omad tähelepanekud kümneminutilise läbivaatuse põhjal, sina oled oma lapsega kogu aeg koos ja sa pead olema see, kes võtab vastu otsuseid, mitte arst.
#end#
Mis on tava- ja alternatiivmeditsiini vahe?
Pehmus. Ravida võimalikult loomulikul moel. Iga normaalne inimene teab, et kui sa tunned, et hakkad haigeks jääma, siis esmalt proovid ennast ravida sidruniga tee ja viinasokkidega, nagu vanasti emad lapsi ravisid. Tabletti tuleb alles siis võtta, kui enam muud moodi ei saa. Rohtu tuleb võtta nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik.
 
Alternatiivmeditsiinis pooldatakse sünnitusel loomulikku asjade kulgu. Kas näiteks valuvaigistid ja sünnituse esilekutsumine on täiesti välistatud?
Midagi ei saa keelata. Ema peab ise teadma, mida teeb. Pead täpselt olema kursis, mis mingis faasis toimub. Kui arst ütleb, et nüüd on pressid ja sa pead pressima, siis sa ei tohi tegelikult pressida, sellega teed olukorra just raskemaks. Pead teadma, mida sa saad enda ja lapse jaoks teha, kas või seda, et palud erksa laelambi välja lülitada. Ja minu jaoks oli hämmastav, kui palju saab hingamisega asja kergemaks muuta.
 
Mille poolest sinu sünnitus tavasünnitusest erines?
Ma olen läbinud kõik aktiivsünnituse kursused ja võin ausalt öelda, et teise lapse sünd on mu elu tippsündmus. Mul ei ole ühtegi teist nii fantastilist elamust olnud kui tema ilmale tulek. See oli müstika.
Ise sünnitasin, ise võtsin vastu. See kõik toimus muidugi haiglas, aga oli nii ilus ja nii tore, seal ei olnud mitte midagi halba. Kui sa ennast eelnevalt sünnituseks ette valmistad, siis võib see olla võrratu kogemus.
 
Kas ka Dave oli mõlemal korral sulle toeks?
Jah, muidugi.
 
Kas hoidsite platsenta alles?
Hoidsime alles ja mul on päris mitmeid tuttavaid, kes on tänu platsentale sünnitusjärgsest depressioonist üle saanud. See ei ole naljategemine. Loomariigis ju kõik loomad söövad oma platsenta ära.
Meil ta sügavkülmas aasta aega seisis, aga kuna teda vaja ei olnud, siis matsime maha.
 
Kuidas suhtute vaktsineerimisse?
Ma ei ole vaktsineerimise kui sellise vastu, lihtsalt arvan, et seda peab tegema õigel ajal, õiges kohas ja õigetel põhjustel inimestele, kes seda vajavad. Ma ei poolda massvaktsineerimisi - igale inimesele samapalju, samasugust, samal ajal, arvestamata, et inimesed on erinevad. Nagu aktuaalne juhtum praegugi, kus plaanilist vaktsineerimist teostatakse kõige haigusrikkamal ajal aastas. Huvitav on minu jaoks see, et kui ravimite puhul kehtib ütlus - nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik -, siis vaktsiini puhul kehtib kindel teadmine, et rohkem on parem ja one size fits all.
Dave: Isegi vaktsineeritud inimesed haigestuvad. Ma põdesin kolmekümne kolmeselt väga raskelt punetisi. Väiksena saad vähemalt kolme vaktsiini selle haiguse vastu, kuid mis on asja mõte, kui sa võid ikkagi haigestuda?
 
Kas seagripp teid ei hirmuta?
M: Ma usun, et palju lapsi on koolidest koju jäetud mitte gripi tõttu, vaid suures paanikas, igaks juhuks. Arstidki ju rõhutavad, et tegemist ei ole raskema haigusega kui tavaline gripp. Igal aastal sureb inimesi igasuguses vanuses erinevatesse haigustesse, see lihtsalt ei kajastu meedias. Mõistus tuleb selge hoida ja haiguse korral ravida. Paanikas inimene ei suuda mõelda ratsionaalselt.
D: Iga päev surevad inimesed erinevatesse haigustesse. Arvan, et me peaksime olema teadlikumad sellest, mis meid ümbritseb, ja ennast erinevate haigustega kurssi viima. Nõuküsimine ei maksa midagi. Alati on hea olla teadlik erinevatest võimalustest.
 
Ometigi te käite tavalise arsti juures. Kui raske oli leida kedagi, kes teie põhimõtteid aktsepteerib?
M: Meie lastearst on lihtsalt super. Ta oli ka minu arst, kui ma väike olin. Ta aktsepteerib meie valikuid ega püüa meid liialt mõjutada. Mõni arst ju viskab sellise rohelise ema uksest välja, aga meie koostöö sujub praegu küll väga hästi.
 
Dave, sa oled pärit kohast, kus nõiakunst on inimeste igapäevaelu normaalne osa. Kas sulle on koos kasvatusega kaasa antud usk rahvameditsiini?
Mu isa, kes omas piljardibaari, jõudis töölt tavaliselt hilja koju, kella üheteistkümne ajal, kui ma juba magasin. Olin siis seitsmene. Ta ajas mind alati üles ja palus mul oma valutavat kätt masseerida. Mäletan, et ema küsis talt, miks sa last nii hilja üles äratad, tema aga vastas, et ta ei tea, mida ma teen või kuidas ma seda teen, aga ma võtan ta valu ära. Siis hakkasid mind sellised asjad huvitama. 
Saarel, kust mina pärit olen, usuvad väga paljud inimesed üleloomulikesse võimetesse, voodoosse jne. Lubasin endale, et kui mul täitub 40. eluaasta, siis selleks ajaks pean ma olema välja uurinud,  kas mul on üleloomulikud võimed ja kuidas neid kasutada.
 
Kas said vastuse oma küsimustele?
Olin nelikümmend, kui üks tuttav naine meile külla tuli. Ta jäi mind kõhkleval pilgul vaatama ja küsis, kas ma olen ravitseja. Ta arvas millegipärast, et olen selgeltnägija ja näen teda läbi. Ütlesin talle, et ma ei tea, kas ma olen selgeltnägija, aga ma tean teatud asju ja ma tunnetan teatud asju ja ma tahaksin kõige selle kohta õppida.
 
Mis sind huvitas?
Olin veidi enne seda intsidenti lugenud ühest Shiatsu õpetajast. (Shiatsu on idamaade teraapia vorm, mis on välja arenenud 5000 aasta vanustest traditsioonilistest ravikunstidest. - K.G.). Läksin tema juurde, et seda kunsti õppida. See oli Hollandis. Kui olin kursused läbinud, ütles ta mulle, et  pean nüüd ise välja selgitama, kuhu ma pean oma võimetega minema ja kuidas neid kasutama.
Ta soovitas mul edasi õppida Reikit (20. saj alguses jaapanlaste välja töötatud vaimne tehnika, mis selle praktiseerijate väitel aitab parandada inimese vaimset ja füüsilist seisundit. - K.G.). Leidsin ühe väga toreda naise, kes oli Reiki õpetaja. Kui ma selle naisterahva uksest sisse astusin, muutus ta nägu kaameks, justkui ta oleks näinud vaimu.
 
Kas ka tema nägi sinus selgeltnägijat?
Pärast teist päeva, kui olin tema juures olnud, küsis ta, et miks sa oled siin. Tema nägi minus Reiki õpetajat, kes oli tulnud kontrollima, kas ta ikka õpetab seda õigesti. See oli minu jaoks päris segadust tekitav. Selgitasin, et tahan õppida rituaale, ja ta oli nõus mind õpetama. Lõpetasin tema juures kõikide astemete koolituse ja pärast seda hakkasin sel alal töötama ja inimesi aitama.
 
Ometi on sinust tänaseks saanud laulja, mitte ravitseja.
Täna hommikul rääkisime abikaasaga, voodis hommikusööki süües, et miks ma selle lõpetasin. Põhjus on väga lihtne - sellepärast, et mul ei olnud enam isiklikku elu. Inimesed olid mulle väga tänulikud, aga nad ei mõistnud, et peavad nüüd oma eluga ise hakkama saama. Töötasin sel ajal veel ka konservatooriumis ja kui ma kella poole kuue ajal õhtul koju jõudsin, siis oli mu ukse taga istumas 20 inimest. Minu tööpäev ei saanudki otsa. Sa õpid sellega elama ja sellega töötama, aga üks hetk sai piir täis.
 
Kirjelda mõnda juhtumit, mida sa täpsemalt tegid?
Mu juurde toodi 82aastane naine. Ta oli ratastoolis, kust ta polnud nelikümmend aastat omal jalal tõusnud. Ta mees oli enne nende noorima tütre sündi, täpselt 40 aastat tagasi ennast üles poonud. Küsisin, kas ta on oma tütrele rääkinud sellest, et mehe surm oli otseselt seotud tütre sünniga. Kutsusin tütre sisse, ema rääkis kõik talle ära ja mõlemad nutsid. Mina olin selle kõige juures vaid instrument, kes nende kahe energia ühendas. Kui nad hakkasid ära minema, tõusis ema omal jalal mu massaažilaualt püsti. Ta suudles mind otsaette ja kui te teaksite, kui palju nad tahtsid mulle selle eest tasuda, siis te ei usuks mind. Aga ma ei tahtnud raha, sest see oli midagi liiga ilusat, et seda rahaga rikkuda.
Sa ei pea iga kord, kui pea valutab, võtma rohtu. See ei ole vajalik. Peab välja selgitama, mis valu tekitab, ja püüdma olukorda parandada.
 
Kas on tõsi, et tavaliselt pöörduvad inimesed alternatiivmeditsiini poole alles siis, kui nad on arstides pettunud.
M: Tegelikkuses peaks see olema hoopis teistpidi.
D: Teinekord ei ole alternatiivravitsejal lihtsalt teist võimalust, kui öelda inimesele, et kuule sa pead pöörduma arsti poole.
M: Skandinaavias on see täiesti tavaline, et alternatiiv- ja akadeemiline meditsiin töötavad käsikäes. Eestis ei ole veel nii kaugele jõutud.
 
Kas olete ka lähedasi nakatanud oma alternatiivse mõtlemisega?
M: Ühel mu õdedest on väike laps ja teisel hakkab laps varsti sündima. Neid olen selle osas suunanud, et ise peab olema asjadest teadlik.
 
Kas teie sõpruskonnas on ka kedagi, kes taolise mõtteviisi ära põlgab?
M: Eks ikka sarnane tõmbab sarnast. Kindlasti on suguvõsas neid, kes ei usu sellesse, aga konflikti või vastuollu ei ole me selle pärast läinud. Pigem ikka uuri ja vaata materjale mitmest otsast ja ära kunagi lähtu ühest arvamusest. Mida suuremalt sa vaatad, seda suuremalt sa suudad pilti näha. Kui ei tea ja ei saa hakkama, siis tuleb alati arsti juurde minna. Kui sa alternatiivmeditsiinist midagi ei tea, siis loomulikult mine arsti juurde, pole mõtet jalgratast leiutama hakata. Inimesed peaksid ennast rohkem haigustega kurssi viima, siis ei võta ehk ka paanika nii lihtsalt võimust.