Krapsakas telereporter Elo Mõttus-Leppik ja vandeadvokaat Indrek Leppik tähistavad suvel esimest pulma-aastapäeva. Pidu tuleb eriti vahva, sest selleks ajaks on nende perre tütar sündinud!
Kui Elo (30) ja Indrek (37) said pulmad peetud, siis mõtlesid nad, et üks laps oleks perre väga teretulnud. Noored olid õnnelikud, et kurg ei lasknudki neil kaua oodata.
«Tore, et tita meie kutse vastu võttis,» muheleb Elo, kellel on jäänud sünnituseni kõigest paar kuud.
Mis tundeid tekitab sinus sõna «ema»?
Mulle meenub üks tõestisündinud uudis emast, kes tõstis oma lapse peale kukkunud betoonposti paljaste kätega üles. Emadus avab naises võimsa armastusekanali, mida ei ole võimalik mõista enne, kui oled ise emaks saamas. Selle väikese olendi nimel võib imesid korda saata. Kui meie ühiskond kultiveerib paljuski minakesksust, siis emadus vastupidi häälestab õilsuse ja altruismi lainele. Hea tunne on tajuda, et esmatähtis on laps, kes sinu sees kasvab. Pärast beebi sündi tahad sajaprotsendiliselt sellele pisikesele inimesele pühenduda, oma vajadused ja soovid ei ole enam nii olulised. Tore, et saan seda kõike kogeda.
#end#
Milliseid emotsioone beebiuudis sinus tekitas?
Loomulikult ainult positiivseid.
Kas teil tuleb roosasid või siniseid beebiriideid ostma hakata?
Roosasid. Mu õel on poeg ja meil tuleb tütar. Seda tegelikult sajaprotsendiliselt ei tea, aga arsti arvates on sündimas tüdruk.
Kas su enda sisetunne ütles ka, et ootad tüdrukut?
Ma arvasin, et tuleb poeg. Indrek on aga juba raseduse algusest peale rääkinud, et tema on kindel, et meil sünnib tütar, ja nii läkski.
Kuidas Indrek on kohanenud mõttega, et peagi saab temast isa?
Ta on perekeskne inimene. Ma näen, kuidas ta oma vanemate ja õdede-vendadega suhtleb, nende jaoks on pere väga oluline. Indrek ootab me last väga. Ta räägib temaga kogu aeg juttu ja tajub täielikult, et temast saab peagi isa.
Kui palju olete beebi tulekuks ettevalmistusi teinud?
Riideid me nii väga palju ostnud ei olegi. Osa beebiasju saan õelt ja Indreku vennal sündis detsembris laps, nii et riietega probleeme pole. Ettevalmistused on olnud pigem sellist vaimset laadi. Räägime iga päev lapsele, kui oodatud ta siia maailma on ja kui palju armastust ja hoolivust teda siin ootab. Ma arvan, et side lapsega algab juba emaüsast. Siia maailma tulek on beebile kergem ja parem, kui ta tunnetab, et see on turvaline paik ja et maailm on tegelikult üks tore koht, kus elada.
Kas Indrek suhtub sinusse nüüd veelgi hoolitsevamalt?
Eks ikka. Minus kasvab ju nüüd tükike temast. Armas on jälgida, kuidas kõht muudkui paisub, ja teada, et seal sees on meie esimene laps.
Ta poputab sind hoolega?
Kui mul oli raseduse alguses süda paha, siis toodi kenasti soe toit koju. Aga ta on mind tegelikult kogu aeg poputanud.
Kas sa oled õepoja Erik Johani peal proovinud, kuidas emaroll sulle sobib?
Eile alles hoidsin teda. Olen mõelnud, et meil on vist õega sarnased bioväljad. Laps on algusest peale minuga väga hästi leppinud. Katrin käib lapsekasvatamise kõrvalt koolis ja poiss on päris tihti minu juures. Saame väga hästi hakkama.
Olete õega kaksikud ja öeldakse, et kaksikud teevad asju sarnaselt. Su laps sünnib enam-vähem samal ajal kui su õepoeg, ainult aasta hiljem.
Naljakas on see, et ma registreerisin end rasedaks samal kuupäeval, mil õde oli seda aasta varem teinud. Arst vaatas, et issand, ei ole võimalik - samal päeval!
Tore, et nad nii lähestikku sünnivad, neist saavad sõbrad ja nad saavad koos mängida.
Kuidas on rasedus su igapäevaelu muutnud?
Kui ma tööd teen, siis ikka mõtlen, et rahu on oluline. Ütles ju oma habeme sees mune soojendanud Sammalhabegi, et haudumine nõuab vaikust ja rahu.
Oluline on, et kõik oleks tasukaalus, alustades söögist ja lõpetades mõtetega. Ma olen inimesena tasakaalukamaks muutunud.
Kas sul tekib aeg-ajalt kummalisi isusid?
Ma ei armasta enam eriti neid kohti, kus ma kolmel esimesel raseduskuul söömas käisin. Sel ajal oli mul ikka väga paha olla. Praegu maitseb mulle eriti hästi kohupiim, mida ma päris suurtes kogustes söön. Eile ostsin endale keedetud peeti ja pistsin neli tükki nahka. Indrek istus kõrval, vaatas mind natuke aega ja ütles siis: anna mulle ka!
Kas tunned sünnituse eel natuke hirmu?
Eks ma õe käest olen sünnituse kohta uurinud, aga minu jaoks on see kogemus pigem huvitav. See on midagi nii võimsat, millega ei saa mitte midagi võrrelda. Aga noh, mida ma siin ikka räägin, ma ju ise veel ei tea. (Naerab.)
Müts maha riigi ees, et see võimaldab poolteist aastat lapsega kodus olla! On väga tähtis, et laps saaks esimestel eluaastatel emaga olla.
Kas Indrek tuleb sünnitusele kaasa?
Ma arvan küll, et Indrek tuleb minuga kaasa. Toetust on kindlasti vaja. Sünd ja surm on ju inimese elus kaks kõige olulisemat ja võimsamat sündmust, aga ühte me ei mäleta ja teise osas valitseb teadmatus. Seda erakordsem on viibida oma lapse sünni juures. Kui Nõukogude ajal jäeti isad sellest kogemusest täiesti kõrvale, siis minu meelest on oluline, et nüüd on ka meestel võimalik sünni hetkest osa saada.
Kui suur su pere tulevikus võiks olla?
Me oleme õega kahekesi üles kasvanud ja ma arvan, et kaks last võiks kindlasti olla. Ma prooviks praegu esimesega hakkama saada ja eks siis vaatab edasi.
Kas sa oled traditsiooniline tüdruk - et kõigepealt abielu ja siis lapsed?
Minu jaoks ei ole oluline traditsioon kui vormitäide, vaid asja sisu. Abielu sisaldab sõnumit, et otsimine on lõppenud ja et meie läheme elus koos edasi. Just see sõnum on minu jaoks abielu puhul oluline. Kindlasti on ka lastel hea kasvada peres, kus ema ja isa tahavad koos olla.
Kuidas on teie elu pärast abiellumist muutunud?
Pole eriti muutunud, küll aga on pulmast pärit positiivne emotsioon pagasis.
Kuidas abielu värskena hoiate?
Sellest võiks rääkida ehk aastate pärast. Värsket asja pole ju vaja värskendada. Ega kolmeaastasele ei hakka ju kortsudevastast kreemi peale määrima.
Kas teil on ka mõni ühine hobi?
Me mõlemad oleme tervisespordi sõbrad. Koos meeldib õhtuti sörkjooksu teha, selle käigus on vahva päevamuljeid vahetada ning maast ja ilmast rääkida.
Reisimine meeldib. Oleme koos rännates ka lugusid teinud. Kuna Indrek on Korful ja Kuubal operaatorina sealsed lood üles võtnud, siis mine tea, äkki vahetab veel ametit. Teatris on tore koos käia, aga pileteid on sinna mõnikord keeruline saada.
Mida te nädalavahetustel koos ette võtate?
Enamasti sõidame Indreku vanematekoju maale järve äärde. Saun, metsajooks, talutoimetused, värske kitsepiim, suvine ujumine sooja veega metsajärves, täielik privaatsus - mida hing pärast töönädalat veel tahta võib! Seal on parem kui sanatooriumis või spaas. Nalja teeme hulgi. Muidugi sisustavad nädalavahetusi ka mu kaksikõde, sõbrad-tuttavad ja sünnipäevad.
Kes teie peres rahaasjade üle otsustab?
Finantsnõustajad.
Kelle jalas on te peres püksid?
Me oleme otsuste tegemisel lähtunud parimast valikust, mitte sellest, kes ideega välja tuli. Pükse jagub demokraatlikult kord ühele ja siis teisele. Mingeid tülisid pole otsustamine kaasa toonud.
Kui kaua te Indrekuga enne abiellumist tuttavad olite?
Abiellusime kaks aastat pärast tutvumist.
Kas sa teadsid kohe, kui Indrekuga kohtusid, et ta on su jaoks ainus ja õige?
Saime tuttavaks töö käigus. Indrek esindas ühte osapoolt, kes mind ühe loo tegemise juures huvitas, ning ma helistasin talle ja leppisin intervjuu kokku. Kohtudes mõtlesin, et lõpuks ometi üks advokaat, kes oskab lihtsalt ja huvitavalt asju seletada. Seejärel tormasin intervjuult minema, aga juba järgmisel õhtul kohtusime täiesti juhuslikult ühel üritusel. Indrek tuli minuga juttu rääkima ja nii see läks... Siin me nüüd oleme abielus ja ootame oma esimest last.
Kuidas ta sulle abieluettepaneku tegi?
See oli taoline intiimne hetk, mille tahaksime jätta iseendale.
Kuidas pulmapäeva valisite?
Vaatasime selle järele, et oleks suvi ja soe, teisest küljest et õel oleks laps juba piisavalt suur, et saaks Lõuna-Eestisse sõita. Ega seal muud väga ei olnudki.
Kas planeerisite pulmad ise?
Tahtsime, et pulm oleks hästi meienäoline. Me ei kasutanud peoplaneerijaid ja see oli väga hea mõte, sest pulm tuli pidulik, kodune ja armas, täpselt selline nagu me unistasime. Planeerimine ei olnud keeruline ja kõik asjad lahenesid iseenesest.
Öeldakse, et teinekord võtab pulmakleidi õmblemine rohkem aega kui kogu pulma kavandamine. Kui kaua sul kleidi valmimisega läks?
Mu pulmakleidi õmbles Tiina Talumees, kellega sain tuttavaks, juhtides saadet «Unelmate pulm». Temal käis töö kiiresti. Ta oli juba ammu tahtnud ühest huvitavast materjalist kleiti teha ja mulle tema ideed meeldisid. Juunis hakkas ta kleiti õmblema ja 19. juulil oli kleit mul juba seljas.
Miks otsustasite Valgamaal pisikeses Lõve külas abielluda?
See on Indreku lapsepõlvekodu ja ta vanemad elavad seal. Koht oli nii õige, et meil ei tekkinud kahtlustki, et pulm võiks mujal toimuda. Tõeliselt imeline ja armas paik, kus abielluda!
Kas sa unistasid väikesest peale uhkest valgest kleidist ja suurest pulmast?
Ma just mõtlesin sellele, et me ei ole vist isegi õega mitte kunagi nukkudega pulmi mänginud. Ma tahtsin väiksena olla kuninganna. Ema oli meil noorena laulja ja tal oli igavesti palju uhkeid värvilisi esinemiskleite. Me panime neid õega kordamööda selga, istusime kamina otsas ja kujutasime ette, et me oleme troonil. Aga kuningannaks ma vist ikkagi ei saa, nii et see jäigi lapsepõlveunistuseks.
Kui tähtsad olid teie jaoks erinevad pulmatraditsioonid?
Me ei pööranud sellistele asjadele üldse tähelepanu. Tahtsime, et pulm oleks meie nägu ja meie moodi. No ma ei tea, kõik need titemähkimised ja muud pulmamängud, need ei ole üldse meie moodi ja seetõttu me neid ei teinud.
Meie pulmas mängis näiteks Singer Vinger. Kui me pulmaisale seda ideed tutvustasime, siis ta oli ikka suhteliselt skeptiline, et kuidas siis nii, et pulmas tuleb kontsert. Aga väga vahva oli! Nii kui Hardi Volmer lavale astus, olid absoluutselt kõik lava ees tantsimas ja kõigil olid bändi lahkumiseni näpud püsti.
Milline oli kõige meeldejäävam pulmakink?
Me saime igasuguseid vahvaid kingitusi, näiteks Indreku lähedased tõid meile paadi. Tegelikult olid kõik kingitused hästi armsad.
Kas põrutasite pärast pidu reisile?
Algul mõtlesime, et teeme pulmareisi hiljem, aga kuna ilmad olid suhteliselt kehvad, siis otsustasime kohe minna. Kaks päeva pärast pulmi sõitsimegi Kreetale. Väga õige otsus oli, muidu oleks pidanud ju sõidu pikemaks ajaks edasi lükkama.
