Kuigi REESE WITHERSPOON lõi end filmiks Legally Blonde 2 («Arukas blondiin?! 2») üles, armastab ta kodus mugavamat riietust. Juveele kannab hoopis tema koer…

Reese’il (27) on käes põnevad päevad — kohe-kohe peaks sündima tema teine laps. Kuum uudis tuli ilmsiks möödunud kevadtalvel, kui ta koos abikaasa Ryan Philippe’i (29) ja kolmeaastase tütre Avaga Kariibi mere äärest puhkuselt naasis. «Ma olen sellele alati avatud,» ütleb Reese. «Mul oli hea meel, et see juhtus, ja ma olen väga põnevil. Ka Ryanit valdab ootusärevus. Aga kõige rohkem ootab õde või venda meie väike Ava. Ta näeb teda lausa unes. Ja valmistab talle tuba ette. Temast saab hea vanem õde.»

Sisukas naine

Reese on filmides mänginud teismeeast saadik. Tänu filmidele «Arukas blondiin» ja «Armas kodu Alabamas» on ta nüüdseks Hollywoodi kuumim alla kolmekümnene naisnäitleja. «Mulle tundub, et minust on alles nüüd saamas see, kes ma olen. Kena, et samal ajal tundub ka publik taipavat, kes ma selline olen,» ütleb Reese. «Lapsesaamine klaaris paljud asjad ära. Ma ei ole mingi supercool inimene. Mul ei ole kunagi olnud palju sõpru. Olen ema ja abikaasa, ja muud ma ei tahagi olla.»

Õnneks meeldib Reese’ile ka positiivset eeskuju anda. «Kui «Arukas blondiin» esimest korda kinodes jooksis, kuulsin palju toredaid mõtteavaldusi. Kuueaastased lapsed teatasid, et tahavad Harvardisse juurat õppima minna. Mind kui naist inspireeris see väga,» räägib ta.

Pressikära Reese’ile nii väga ei meeldi. «Lugesin kuskilt, et mul on 10 miljonit dollarit maksev maja, mida ma hea meelega ühel päeval näeksin,» ironiseerib ta. «Lugesin, et kolin Londonisse. Lugesin, et mängin filmis «Džentelmenid eelistavad blondiine». Ma ootan siiamaani, et mu agent mulle sellest teataks.»

Kõik pole täiuslik

Reese on ematüüp, seda kinnitab ka «Aruka blondiini» režissöör Charles Herman-Wurmfield. «Ta külvas meid kõki küpsiste ja jäätisega üle,» meenutab ta. Reese tassis võtetele karaokemasina ja lõbustas kolleege Dolly Partoni hitiga 9 to 5.

Praegu on Reese ametis karjääri ja pereelu tasakaalus hoidmisega. «Ta ei teeskle, et kõik on täiuslik,» ütleb filmi «Armas kodu Alabamas» režissöör Andy Tennant. «See on tema juures nii värskendav. Ta võib ka tööle tulles f-tähega algavat sõna kasutada. Ema olla ei ole kerge.» Reese leevendab pingeid igapäevaste joogatundidega, majapidamises on talle abiks lapsehoidja ja majapidaja. «Mul on paras ports abilisi,» tunnistab ta. «Aga tegelikult meile Ryaniga meeldib olla perekond.»

Kodused reeglid

Paar sõlmis kokkuleppe, et ühel ja samal ajal filmitööd ei tehta, üks neist peab alati lapse juures olema. See võimaldab perel töötava vanemaga koos reisida. «Aval on hea, ta naudib kogu aeg ühe vanema tähelepanu,» kiidab Reese elukorraldust. «Mulle meeldib teda kooli viia ja lõunaootest osa saada. Muutun armukadedaks, kui näen, et teised inimesed saavad mu lapsega rohkem koos olla kui mina. Töö ajal on raske, sest ma tean, et Ava ei taha koos minuga 18 tundi päevas võtetel olla. Õnneks järgnevad filmitöödele pikad puhkuseperioodid, kuus kuud kuni aasta. Mul on ikka kõvasti vedanud.»

Töötava ema eeskuju on Reese’il olemas oma ema näol. «Ta töötas kümme tundi päevas, tõi lapsed lasteaiast koju ja tegi õhtusöögi,» meenutab Reese, kel on ka vanem vend. Armas blond tüdruk alustas karjääri lapsmodellina ning seitsmeaastaselt astus üles esimeses telereklaamis. Keskkooli lõpetamise ajal oli tal vöö vahel juba seitse filmi.

Noorelt altari ette

Ryan ja Reese tutvusid 1997. aastal naise 21. sünnipäevapeol. «Meil tekkis väga intensiivne emotsionaalne side,» on Ryan öelnud. «Reese on õnnelik ja rõõmsameelne inimene, aga ta on ka väga intelligentne.» Nad abiellusid 1999. aastal, kolm kuud enne Ava sündi.

Reese ei arva, et ta on noorelt abielludes millestki ilma jäänud. «Ma pole kunagi eriline pidutseja olnud,» ütleb ta. «Kooliajal lõbutsesin oma lõbutsemised ära. Käisime kinos, tegime nalja, istusime poole ööni üleval. Sellest piisab täiesti.»

Witherspoonil ja Philippe’il on Hollywoodis sõpru, näiteks Luke Wilson ja Selma Blair, kuid Hollywoodi pidudel kohtab neid haruharva. «Miski pole mõnusam, ku reede õhtul kodus pitsat süüa, telekat vaadata ja Avaga mängida,» leiab Reese.

Koerapere

Avaga mängimine tähendab kehastumist kellekski teiseks. «Avale meeldib printsess olla. Ja ta mängib tihti, et on koer.» See pole ime, kuna lapsele on seltsiks Reese’i ja Ryani kolm koera — inglise buldog, kel nimeks Frank Sinatra («Ryan on endale alati Frank Sinatra nimelist buldogi tahtnud.»), prantsuse buldog, kel nimeks Coco Chanel («Ma panen talle ehteid kaela, aga Ryanile see ei meeldi ja ta võtab need ära. Talle ei meeldi koeraehted.») ja chihuahua, kes sai nime golfistaar Chi Chi Rodriguezi järgi.

Praegu keerlevad Reese’i mõtted tulevase ilmakodaniku ümber. «Teise lapsega ei muretse ma nii palju,» ütleb ta. «Esimese lapsega olin pidevalt paanikas. Mul on vaja hälli ja mul on vaja seda ja toda selleks kuupäevaks, võis mind kuulda telefonitorusse ütlemas. Nüüd ma olen täitsa rahulik.»