Pianist Richard Clayderman on kõrvuni armunud oma kolmandasse naisesse Typhainesse, kellega ta aasta eest abiellus. Mees ütleb Kroonikale, et ta on veendunud, et Typhaine on naine, kellega ta oleks pidanud abielus olema viimased 35 aastat.

Kui võimsalt see suur armastus Pariisis sündinud maailma kuulsaima pianisti Richard Claydermani (56) muusika kõlama ja publiku südamed põksuma paneb, saab kuulda tuleval pühapäeval, kui ta astub turnee «From Paris With Love» raames üles Nokia kontserdimajas.
Kas perekond reisib sinuga kaasa, kui sa kontserte andmas käid? Ma abiellusin aasta tagasi oma kolmanda naisega. Ta on mind saatnud viiulimängijana juba aastaid. Me jagasime kirge muusika vastu laval ja väljaspool lava, nii see alguse sai. See oli armastus teineteise ja muusika vastu. Praegu kannab ta aga hoolt uue maja eest, mille just soetasime, ja hoiab me koera Cookie`t (Küpsis – toim.). Mõni aasta tagasi müüsin maha oma suure maja Normandias. Mul on nii, et kohe, kui olen sisustanud uue maja või korteri, no ma kohe enam üldse ei tunne end seal mugavalt. See on põhjus, miks ma olen viimase 12 aasta jooksul kolinud 12 korda. Täielik õudusunenägu! Aga mis teha, selline ma olen! Iga kord, kui ma uue elamise ostan, siis arvan, et lõpuks ometi sain hea maja! Nii et ma annan sulle aasta jooksul teada, kas ma ikka veel elan majas, mille ostsin aasta tagasi. {poolik}
Mis sulle rõõmu teeb? Viimane üüratu ja kirjeldamatu rõõm, mida tunda sain, olid mu pulmad Typhainega. Ta on mu kolmas naine, aga sel korral olen veendunud, et tema on tõesti see üks ja ainus ja õige, kellega ma oleksin pidanud abielus olema juba viimased 35 aastat.
Milline on hea abielu saladus? Me kohtusime umbes kümme aastat tagasi, aga abiellusime alles aasta eest. Anna mulle natuke aega, ja siis annan teada, kas saladus on olemas või mitte.
Kuidas ta su ära võlus? Kui sul oleks praegu võimalus Typhainega kohtuda, siis sa avastaksid, et ta on kõige imelisem naine, keda eales kohanud oled. Ta on imekaunis, sarmikas, naeratav, rõõmsameelne, õnnelik, dünaamiline... Ta on ime!
Millega sa kodus olles tegeled? Mulle meeldib kodu eest hoolt kanda, ja jalutada metsas või pargis naise ja koeraga. Meile meeldib šopata ja vaadata filme. Ma olen tuuritamisega nii hõivatud, et kui koju saan, siis naudin lihtsalt olemist.
Kuidas oled suunanud oma kahte praeguseks täiskasvanud last? Ei ole lihtne oma lapsi elus juhatada. Neil on oma iseloom, vaid neile omased soovid ja eesmärgid, mida isa ei saa alati kontrollida. Ma piiran ennast olemast mitte julgustav, et nad saaksid julgelt ette võtta, mida nad soovivad.
Millisel muusikal lased sa end unelusse kanda? Ma armastan džässi, džäss-fusion’it, soft-džässi, sellist muusikat, nagu teeb Pat Metheny.
Kas sa enda vanu lindistusi ka kuulad? Väga harva... Muidugi, kui otsustan esitada laval meloodia, mille salvestasin viisteist aastat tagasi, siis ma kuulan. Aga muidu mulle ei meeldi kuulata oma enese tööd. Me Eestis peame end laulurahvaks. Kuidas sulle eestlaste muusika meeldib? Oh, mul on nii häbi... Ma ei tea mitte ühtegi Eesti heliloojat. Teie maal esinedes olen aga tähele pannud, et kõik kuulajad tunduvad olevat muusikaeksperdid ja naudivad mu muusikat põhjalikult. Kui ma nüüd Eestisse tulen, siis ostan eesti muusikat… Ma luban!
Kuidas sa end kontserdiks ette valmistad? Mulle meeldib minna oma riietusruumi päris tükk aega enne show algust. Mulle meeldib, kui mu make up, pintslid, harjad ja Kleenex (antibakteriaalne puhastusvahend – toim.) on ilusti pikal laual peegli ees. Mulle meeldib võtta aega, et mu lavakostüümid saaksid hoolikalt riputatud riidepuudele, kontserdiks valmis. Ma tahan, et mul on enne lavale minemist aega katsetada klaverit. Iga kord, kui olen laval, pean enne ära proovima ja läbi kogema uue instrumendi halvad ja head küljed. Iga klaver on isemoodi, iga klahvistik on erinev, aga publik ei tohi tähele panna, et olen selle klaveri avastanud alles paar tundi enne show algust.   Sa mängid ainult Steinway klaveritel, aga Eestis oled otsustanud meie oma Estonia kasuks. Millest selline julge otsus? Tegelikult ma ei mängi enam ainult Steinway peal. See on tõsi, et Steinway on suurepärane klaveritootja, aga teised klaverid, näiteks Yamaha omad on samuti oivalised. Ma olen mõnikord andnud kontserte Estonia klaveritel, ja need, millega mind varustatud on, on minu mäletamist mööda olnud ülimalt kõrge kvaliteediga. Klaveri bränd ei tähenda alati, et see pill, mille mängimiseks saad, on hea või halb. Minuga juhtus nii, et esinesin paaril vanal Steinway klaveril – ja need ei olnud üldse head! Ma olen kindel, et kui mulle antakse Eestis mängida nooruke, perfektselt häälestatud ja täiuslikus korras Estonia klaver, siis ma olen õnnelik ja kuulajad saavad samuti õnnelikuks. Kohe, kui olen mänginud esinemiskohas paar minutit, annan ma sulle teada, kas see klaver on halb, hea, ülimalt hea või fantastiliselt hea…
Kuidas on aastatega muutunud see, mida sa muusikast otsid? Noh... Kas tead, ma hakkasin klaverit harjutama, kui olin viieaastane. Seetõttu on olnud mu nägemus klaverist ja muusikast lakkamatult muutumises, alati edasi arenemas. Täna ma olen 56, ja 50 aasta pikkuse perioodi jooksul on muusikalises mõttes minuga juhtunud nii-nii palju. Need tuhat stuudiosalvestust, mille olen teinud viimase 35 aasta jooksul, ja need kaks tuhat kontserti, mida olen andnud üle terve maailma alates 25. eluaastast – see on toonud mulle tohutult kogemuste mõttes, eksperimenteerimise rõõmu ja julgust, avardanud oluliselt emotsionaalses plaanis. Ütlen siiralt... Ma olen niimoodi õnnega koos, väga õnnelik mees, et mulle on pakutud au esineda nii paljudel prestiižsetel lavadel üle viie kontinendi.
Mida soovitad aga noortele muusikutele? Tööta, harjuta, ära kaota entusiasmi, jätka töötamist, lase oma emotsioonidel võimust võtta interpretatsiooni üle, lase tööl endale naudingut pakkuda, ehkki mõnikord pead enda suhtes olema nõudlik.