«Hakkan vist vanaduses väikeseks lapseks tagasi muutuma — kogu aeg peab tiss käeulatuses olema,» põhjendab ilukirurg PEEP PREE, miks ta ei taha abikaasa Endlast kaua lahus olla.

#p2p#Ilukirurgiakliiniku Clinica üks omanik Peep Pree (42) ja tema abikaasa ja assistent Endla (42) on koos pea kakskümmend neli tundi ööpäevas. Paar töötab kui tõeline tandem — kõike, mida saab teha kahekesi, ka tehakse.

«Sõbrad ikka küsivad, kas me näiteks puhata ei taha eraldi. No vat ei taha! Meil on kahekesi nii hea koos olla. Vahel on vaja käia erialakonverentsidel — isegi nädalaks ajaks ei taha lahku minna. Koos on ikka kõige parem.»
22 aastat tagasi kohtus see täna nii kokku hoidev paar aga peaaegu et vaenlastena.

1. stseen
Endla kuritarvitas ametit

Peep ja Endla kohtusid esimest korda haiglas. Peep oli noor arstitudeng, kes tahtis sõjaväest vabaks saada. Et see õnnestuks, organiseeris noormees end haiglasse uuringutele. Endla oli toona samas haiglas nooruke meditsiiniõde.

Peep Pree: «Eks see ole vana tõde, et pole enda meelest meditsiiniasjades targemat inimest kui arstitudeng… See kehtis ka minu kohta. Mulle tundus, et see õde teeb kõiki asju valesti. Loomulikult seletasin talle, mida ta täpselt valesti teeb ja kuidas õigem oleks. Ega see talle vist ei meeldinud.»

Endla Pree: «Ei meeldinud tõesti. Lõppude lõpuks olin mina seal tööl ja tema oli patsient.»

Peep: «Ja siis tegi ta midagi, mis oli vastu igasugusele kutse-eetikale, veelgi enam — see oli tõeline positsiooni kuritarvitamine. Ta määras mulle üheks varahommikuks klistiiri! Et kui minust vaimselt jagu ei saa, laseb mu tagumiku kaudu sooja vett täis pumbata. See oli ju tõeline alatus!»
(Endla ainult muigab.)

Peep: «Ja siis juhtus veel, et sanitar ajas hommikul nimed segamini ja viis klistiirile ühe mu palatikaaslase. Nii et selle katsumuse sai hoopis asjasse mittepuutuv mees. Uurisin kõik pärast välja, et miks ja kuidas ja millistel näidustustel.»

2. stseen
Peep ja tosin pruuti

Peep Preel jäi lahendamata lugu kena meditsiiniõega hinge kraapima. Haiglast tulles hankis ta aadressbüroo abiga Endla aadressi ning läks talle külla.
Endla: «Ega mul hea meel küll ei olnud teda näha. Mõtlesin, et nüüd tuleb kätte maksma või halvasti ütlema. Aga ei. Kutsus hoopis sünnipäevale. Mul oli parajasti sõbranna külas, tema rääkis Peebuga. Mul nagu polnud eriti midagi öelda.»

Peep: «Aga sünnipäevale tulid ikkagi.»

Endla: «Ma ei plaaninud tegelikult üldse tulla. Mõtlesin, et toon lilled — kuna sa olid mu ekstra sünnipäevale kutsumise pärast üles otsinud — ja lähen kohe minema. Mul oli kõik välja mõeldud, kuidas ma ei lase ennast sisse kutsuda ja lauda paluda. Aga Peep nii väga ei kutsunudki, ütles lihtsalt, et sa võid sisse ka tulla, kui tahad. Ja siis ma astusingi sisse, polnud nagu midagi tagasi ajada.»

Peep: (väga rahulolevalt): «Ja siis sa ehmatasid!»

Endla: «Natuke jah. Peebul oli külas kolmteist inimest — ja peale tema ühe sõbra olid kõik tüdrukud. Siis ma mõtlesin küll, et on ikka poisil palju pruute. Aga ega mina neist kehvem ole.»

Bravuurikas lugu oligi alanud, sest Peep ja Endla olid teineteisesse ära armunud.

3. stseen
Abieluta koos, abielludes lahus

Peep ja Endla said üsna kiiresti aru, et kahekesi on parem kui üksinda. Nii isiklikus kui ka praktilises mõttes. Ja noored armunud kolisid õige pea ühise katuse alla.
Pulmakelladeni läks paar aastat aega. Pidu peeti maha alles siis, kui mõlemal kool seljataga. Peep lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Endla Tartu meditsiinikooli.
Peep: «Nii et teineteise avastamine oli meil enne pulmi juba põhjalikult ette võetud. Mõlemad abiellusid hea tuttava ja usaldatava inimesega, keda enam tundma õppima ei pidanud.»

Koos abiellumisega tuli ka lahkukolimine. Nimelt otsustas Endla Pree, et talle jääb medkooli haridusest veidi napiks ning ta siirdus Tallinnasse kosmeetiku eriala lisaks õppima. Selleks ajaks, kui naine kosmeetikuhariduse kätte sai ning Tartusse tagasi tuli, jõudis kätte Peebu aspirantuur.
Seega kolis Endla Tallinnast Tartusse ja Peep omakorda Tartust Tallinnasse.

4. stseen
Varahommikul vaba mees

Endla: «Abielus olemine on üks suur vastastikune teravate nurkade mahalihvimine….»

Peep: «Ega kõike ei lihvigi maha…»

Endla: «Aa, sa räägid jälle sellest minu magamisest.»

Peebu ja Endla uneajad ei klapi nimelt teineteisega kokku. Peep Pree tahab õhtul vara magama minna, et uue päeva hommikul tõusvat päikest tervitada. Hommik on tema jaoks päeva parim osa — siis tulevad head mõtted ja töö edeneb kõige paremini.
Endla Pree on sootuks vastupidise elurütmiga. Tema magaks hommikuti võimalikult kaua, siis jooks veel tükk aega kohvi ja ärkaks tasapisi. Päris hea hakkab päeva teisel poolel. Ning õhtul pole magamaminekuga kiiret — öö on mõtlemiseks, töötamiseks ja suhtlemiseks suurepärane aeg.

Endla: «Kuna kumbki meist oma sisemist rütmi teise pärast muuta ei saa, tuleb leida kompromisse — nii suhtlemises, töös kui ka unerahus.»

Peep: «Varahommikud on need ajad, kus mina olen vaba mees. Ma võin rahulikult kas või armukest pidada, Endla magab selle niikuinii maha.»

5. stseen
Ühised rangid

Endla Preele avas õendusele lisaks kosmeetika õppimine uue maailma, mida ta meeleldi Peebuga jagas.

Endla: «Ega ma ei uskunud, et teda ilukirurgia päriselt huvitama võiks hakata. Ta tundus olevat hoopis teist tüüpi — selline suurte operatsioonide tegija.»

Ent üllatus-üllatus: Peep Pree leidis üldkirurgia ja suurte lõikuste asemel oma tõelise kutsumuse imepisikestes ilukirurgilistes nikerdustöödes.
Kosmeetikateema oli seega Endla idee. Erakliiniku rajamise kohta aga ütleb Peep veendunult: «Selle otsustasin ikka mina. Olen loomult väga autokraatne mees ja tahan kõik suured ja elulised otsused ise vastu võtta.»

Ilukliinik tundus esiotsa neile endilegi veidi hullumeelse plaanina. Tartu on piisavalt väike ja piisavalt akadeemiline linn, enam-vähem igal tartlasel on olemas vähemalt üks usaldustohter. Kas sel juhul jätkub neid, kes erakliinikusse tuleksid?

Ilmnes, et siiski on. Algusaegadel töötasid Peep ja Endla kliinikus kahekesi. Kuna opereeritut ei tohi ööpäevas tunnikski päris järelevalveta jätta, tuli neil töögraafik nii koostada, et üks viibiks pidevalt kliinikus. Praegu on nende töö ja kodu ühise katuse all. Tollal see aga veel nii ei olnud. Raske aeg, kinnitavad täna mõlemad.

Nüüd on veidi kergem, ent kliinikutöö on mõlemale tähtsam  kui muu. Preed kinnitavad, et tööpäeviti ja kodus söövad nad selleks, et elada. Mõnikord välja «gurmaanitsema» minnes või sõpradele kodus õhtusööki valmistades aga elavad selleks, et süüa.

6. stseen
Naine mehe noa all

Kui perekonna ühistöö on inimeste ilusamaks lõikamine, tekib alati küsimus, palju doktor Pree enda naine noa all on olnud.

Endla: «Ikka olen. Ma ei taha täpselt avalikustada, mida ja kui palju olen lõigata lasknud, aga ütlen, et olen seda palju teinud.»

Peep: «Olen oma ema ka lõiganud, ma ei näe selles midagi kummalist.»
Kas suhtumine oma naisesse muutub, kui mees teab täpselt, et seal oli kortsuke, aga selle kaotasin ma ise ära?

Peep: «Minul küll ei ole. Hoolin oma naisest väga ja pean ta välimuse eest hoolitsemist loomulikuks. Pean loomulikuks ka seda, et kui keegi naispatsient tahab mehe kliinikusse kaasa võtta, siis ma luban seda. See on ikkagi perekonna ühine asi — kui mõlemad seda õigeks peavad. Kui aga patsient tahab oma ilulõikused saladusse jätta, siis olen väga kindel saladuse hoidja.»

Ka Endla kinnitab, et oma mehe noa all olemine pole suhet kohe kindlasti halvemaks muutnud.
«Ma usaldan teda,» ütleb Endla. Ja kallistab seepeale meest.

7. stseen
Vanadus kahele

Suure ühise töötegemisega juhtus perekond Preel nii, et lastesaamise aeg vajus sujuvalt minevikku.

Endla: «Meilt on päris palju küsitud, kas see oli teadlik otsus, et meil lapsi ei ole. Ei olnud. Lihtsalt kogu aeg oli nii palju tegemist, et põhjalikuks aja maha võtmiseks polnud aega.»

Peep: «Mulle meeldivad lapsed küll. Aga ma ei oska väga isegi puudust tunda, et meil lapsi pole. Oleme teineteisega nii kokku kasvanud… Ju see on meie saatus.»
Vanadust Peep ja Endla ei pelga. Ja esialgu ei lase pidev töö ja enesetäiendamine vanadusemõtteid kuigi lähedale.

Peep: «Tegelikult on sellest päris mõnus mõelda. Et me oleme vaid teineteise päralt ja saame puhata. Et siis on aega reisida.»

Endla: «Mulle meeldib Soome pensionäride elustiil. Et suvi kodumaal ja talv näiteks Hispaanias Päikeserannikul. Ma armastan väga sooja.»
Mis saab nende vanaks jäädes hoole ja armastusega üles töötatud kliinikust? Selle kohta väidavad Preed üht: ära see ei kao. Nagu ei kaduvat kuhugi ka nende elurõõm ja töötahe.