Rööprähklev Siiri Sisask ei arva, et loominguline läbipõlemine oleks halb: see on revolutsiooniline moment endas
Siiri Sisaskil on ilmunud uus plaat "Kuristi kohal", luuleraamat ning avatud maalinäitus, mis on paras rööprähklemine, nagu ta ise ütleb. Eesti Päevalehe laupäevalehele LP antud intervjuus tõdeb Siiri, et ei usu, et loominguline läbipõlemine oleks ilmtingimata halb asi, sest aitab inimest paratamatult edasi minna.
"Loominguline läbipõlemine on revolutsiooniline moment endas: justkui vanaviisi enam ei saa ja uutmoodi veel ei oska. Seda võib nimetada ka läbipõlemiseks, aga minu jaoks on see vana mahajätmine ja uue otsing. Sest loomeinimene ei saagi tegelikult loominguta elada, see on nagu tema kõne, tema uinak, tema toit…," analüüsib Siiri. "Enesedistsipliin on tähtis moment iga inimese elus, eriti aga vabakutselise loominguinimese elus. Minu enesedistsipliin ei luba mulle pseudomõtteid, sest mõistan ju, et maailm ja tunnetus, milles elan, on tihti illusoorne ja ajukeemia tulemus. Ma ei võta egoprobleeme liiga tõsiselt."
Laulja tõdeb, et ta pole alati osanud nii teadlikult töötada ning on selliseks õppinud. "Üldiselt olen ma olnud enese peale lootja. Juba väiksest peale. Väga kange iseloomuga. Minult on intervjuudes küsitud kunstniku raske elu kohta, aga ma ei saa kuidagi kaasa nuriseda. Mul on väga vedanud, et olen saanud oma kutsumusega leiba teenida. Väike Siiri ütleks: tubli oled, aitäh!" tõdeb ta ning lisab, et eraldatult maal elamine on teda väga suures osas aidanud endas selgusele jõuda. "Sellises ümbruses elades tuleb väga selgelt esile, kes sa oled ja milleks võimeline. Alati ei pruugi vastused olla rahuldust toovad. Rahuldus hakkab tekkima siis, kui vanglast taas vabadus kujunema hakkab. See on õnn."
