CECILIA SARKOZY armastus teise mehe vastu hävitas Prantsuse presidendipaari abielu.
Enamik rahvaid ammutab igapäevast meelelahutust teleseriaalidest. Prantslased pööravad televiisori asemel pilgud presidendipaarile. Riigipea Nicolas Sarkozy (52) ja tema abikaasa Cecilia Sarkozy (49) üksteist aastat kestnud abielu sai rahva suureks kurvastuseks mõni nädal tagasi läbi. Riigi esimene leedi ei varja, et suhtele sai saatuslikuks kaks aastat tagasi alanud armuafäär ärimehega.
Cecilia lisab aga kohe, et tema abielu Nicolas’ga ei olnud nende heitlike aastate jooksul näitemäng, mille eesmärk oli mehe valimiskampaaniat siluda ja tema karjäärile hoogu anda. «Ma proovisin kõike, kuid me ei suutnud enam koos elada,» ütleb ta.
Skandaal
Teated proua Sarkozy ja reklaamiärimees Richard Attiase (48) armusuhtest imbusid ajakirjandusse kaks aastat tagasi, kui Cecilia oma mehe juurest lahkus ja Attiase juurde New Yorki sõitis. Kuulujutt levis Prantsuse ajakirjandusringkondades kulutulena ning läks ühele ajakirjatoimetajale isegi töö maksma — Sarkozy’l on nimelt kombeks ajakirjanikele isiklikke kõnesid võtta, ning ta võib olla väga pika vihaga.
Lahkuminek ei kestnud kaua. Juba paari kuu pärast tuli Cecilia abikaasa juurde tagasi. Vaid üksikud ajalehed julgesid mainida, et Nicolas’l oli Cecilia äraoleku ajal «lohutaja» ühe prantsuse poliitikaajakirjaniku näol.
Ent see ei jäänud nende viimaseks lahkuminekuks. Cecilia kinnitab, et pärast iga «romantilist seiklust» tuli ta mehe juurde tagasi, püüdes temaga koos «midagi üles ehitada». See ei takistanud teda puudumast abikaasa kõrvalt tema elu olulistel hetkedel — mis sest, et pikka aega oli ta oma mehe üks lähemaid poliitikanõunikke. Kui Nicolas siseministri ametis oli, asus Cecilia kontor mehe oma kõrval, ning kulisside taga tunti teda kui ainsat inimest, kes suudab ülienergilist Nicolas’t rahustada ja ohjeldada.
Kuid poliitilisi ambitsioone Cecilial ei ole.
«Me oleme harjunud esimeste leedidega, kes seavad riigi ja presidendi vajadused enda omadest ettepoole. Cecilia ei ole selline. Ta on vaba hing. Ta tahab olla vaba, et oma elu elada. Ma ei usu, et ta on valmis töö nimel kõik ohvriks tooma,» kirjutab elulookirjutaja Christine Clerk.
«Ma ei näe endas esimest leedit,» on öelnud Cecilia ise. «See tüütab mind. Ma ei ole poliitiliselt korrektne. Mulle meeldib kanda teksapükse ja kauboisaapaid. Ma ei ole loodud selle rolli jaoks.»
Femme fatale
Juba Sarkozy’de tutvumislugu on intrigeeriv. Cecilia Maria Sara Isabel Ciganer-Albeniz sündis Pariisis. Tema isa oli vene päritolu pianist, ema hispaanlanna. Juuratudeng ja parlamendiametnik rabas tööd ka modellina ning sõlmis oma esimese abielu 24aastaselt populaarse lastesaatejuhi Jacques Martiniga, kes oli temast 26 aastat vanem. Abielu sõlmiti Pariisi Neuilly-sur-Seine’i linnaosas 1984. aastal. Pruut oli viimaseid kuid lapseootel. Abielutseremoonia viis läbi 29aastane linnaosa meer Nicolas Sarkozy, kes oli tol ajal abielus kauni, kuid sügavalt uskliku Korsikalt pärit Marie-Dominique Culioliga.
Cecilia sünnitas oma abikaasale kaks tütart. Nicolas’l oli oma naisega kaks umbes sama vana poega. Kolm aastat hiljem kohtusid Cecilia ja Nicolas taas. Nicolas on öelnud, et sellel kohtumisel tabas teda «välk». Väikese vandenõu tulemusel hakkasid nende perekonnad tihedalt läbi käima. Seltskondliku suhtluse varjus arenes kirglik salaafäär. 1989. aastal, ühiselt veedetud suusapuhkuse ajal avastas Marie-Dominique, et tema mehe jalajäljed viivad otse Cecilia suusamajakese ukse taha. Naist tabas sügav meeleheide, ent pühendunud katoliiklasena ei uskunud ta lahutusse. Paar läks lahku, kuid jäi seitsmeks aastaks teineteisega seaduslikult seotuks.
Cecilia ja Jacques lahutasid varsti pärast armuafääri ilmsikstulekut. Nicolas ja Cecilia abiellusid 1997. aastal. PR-konsultandina töötav Cecilia hoolitses mehe imago eest ning orkestreeris tema strateegiaid. Neile sündis ühine poeg Louis, kes on praegu kümneaastane. Mida eredamalt säras Nicolas’ täht (temast sai 2002. aastal siseminister), seda igavamaks muutus Cecilia elu tema varjus.
Šveitsi ajakirjanduse andmeil pettis Nicolas korduvalt ka Ceciliat ning naine tüdines sellest. Cecilia pole oma mehe truudusetusest kunagi avalikult rääkinud. Kui ta 2005. aastal mehe juurest lahkus, kurtis ta vaid, et tunneb end tema kõrval «mööblitükina». Tõde on aga keerulisem. Cecilia võis Maroko päritolu ärimehe Richard Attiase käte vahel tõelise õnne leida.
Oma eluloos kirjeldab Nicolas seda kui kõige rängemat perioodi oma elus. «Ma ei osanud arvata, et mind tabab nii sügav masendus,» kirjutab ta mõnevõrra silmakirjalikult, unustades oma esimese naise. «Isegi praegu on mul raske sellest rääkida. Cecilia nimi liigutab mind isegi 20 aastat pärast meie kohtumist.»
Presidendiproua pihtimus
Cecilia süüdistab abielu purunemises vaid iseennast. Ta armus Richard Attiasesse — ning pealegi ei sobinud talle avaliku elu tegelase roll. «Tunnen, et olen kohustatud selgitama, miks ma ei taha enam mängida Prantsusmaa esimese leedi rolli — kui selline roll üldse on olemas,» pihib ta intervjuus ajalehele l’Est Republicain. «2005. aastal tutvusin ma ühe inimesega, armusin ja lahkusin. Võib-olla tegin ma seda pisut kiirustades, kui arvestada meediatähelepanu, mille all ma tol ajal elasin. Kuid siis tahtsin ma käituda korrektselt ning tagasi tulla, et püüda midagi üles ehitada ja elada põhimõtete järgi, mida nõudis minu kasvatus. Sellepärast juhtus kõik väga kiiresti, ja ma ei suutnud olukorda kontrollida. Te peaksite teadma, et avalik elu ei sobi mulle, see ei sobi isiksusega, kes elab minu sees. Ma olen inimene, kes armastab varju, meelerahu, vaikust. Mul oli abikaasa, kes on avaliku elu tegelane. Kui abiellud poliitikuga, saab avalikust elust ja eraelust üks. Sealt algavad probleemid. Minu abikaasale mõjus presidendiks saamine, nagu mõjub viiuldajale see, kui talle antakse Stradivarius. Ta sai võimaluse oma kunsti harrastada. Minu jaoks oli see teistmoodi. Ma töötasin tema kõrval, kuid mind ei valitud ja ma ei tahtnudki seda. See, mis juhtus minuga, juhtub miljonite inimestega. Ühel päeval ei tunne sa end enam paarisuhtes koduselt. Paarisuhe pole enam kõige tähtsam asi sinu elus. See ei toimi enam. Põhjused on seletamatud. Kuna meil on teatud põhimõtted, proovisime me midagi üles ehitada, teha perekonnast prioriteet. Me proovisime kõike, ma proovisin kõike — aga see lihtsalt ei olnud enam võimalik.»
Tulevikuplaanide kohta ütleb Cecilia vaid: «Hetkel ei ole mul mingeid plaane. Ma keskendun perekonnale. Ma ei taha elada minevikus. Mulle ei meeldi elada varemetes. Ma pööran uue lehekülje… ja ma ei kahetse kunagi oma otsuseid.»
Intervjuus Prantsuse ajakirjale ELLE räägib Cecilia: «Me Nicolas’ga pole teineteisele kunagi valetanud. Me püüdsime midagi üles ehitada ja oma suhet päästa. Kuni lõpuni.»
Mida arvab asjast Prantsusmaa esimene ametiajal lahutatud president? Lahutusele järgnenud päevadel kandis ta ikka veel abielusõrmust. Euroopa Liidu liikmesriikide tippkohtumisel Portugalis tõrjus ta raevukalt lahutusega seotud küsimusi. «Prantsuse rahvas valis mind probleemidele lahendusi otsima, mitte eraelu kommenteerima. Prantslased huvituvad sellest palju vähem kui meedia. Neil on õigus, ja võib-olla on neil rohkem ka viisakust, diskreetsust ja elegantsi.»
