Enne kui Terje ja Lembit Aru Kloostrimetsa kodu eest kadus nagu vits vette Lembit, jättes sillutisele vaid vereplekid, mis DNA-ekspertiisis tema omaks tunnistati, oli sellest perest pool aastat varem tulnud esimene skandaalidoos — Terje rääkis Kroonikale seksist, raha kulutamisest ja teisest mehest.
Terje avameelitses, et rahuldab end ihualasti olles karvamütsi ja/või külma teelusikaga. Seksikas teema sai veelgi rohkem hoogu, kui Õhtulehe ajakirjanik Terje need nipid omal nahal järele proovis. Nii et saatuslikuks päevaks, 12. aprilliks aastal 2000, mil ärimees Lembit Aru jäädavalt kadunuks jäi, oli temaga kaksteist aastat abielus olnud, lasteaiakasvatajast ärinaiseks sirgunud Terje Aru juba kurikuulus.
Lahja eelmängu Terje tuntusele tegid 1999. aasta kevadel valimisplakatid, millel ta oma Jaguari kapotile nõjatudes veripunaseks värvitud huultega meelalt naeratades poseeris, seljas punane minikostüüm. Rahvasaadikut naisest siiski ei saanud.
Kuid juba pool aastat hiljem oli Terje üle-Eesti-naine, kui ta eneseteadlikkusest pakatavana kiskus paljaks oma hinge ja argielu toonase Kroonika peatoimetaja Ingrid Tähismaa ees. «Ärinaine Terje Aru — nagu elav seksiõpik» — nii juhatas Kroonika kaanekiri loo sisse.
{poolik}
Orgasmijutud
Terje avaldas, et ta võib seksist rääkida tunde ja seda nõrkemiseni viljeleda. Eriti detailselt tavatsenud ta arutleda selle üle oma seitse aastat noorema õega.
««Sa ei tea, kui hea mul täna oli,» on minu tavaline sõnum,» paljastas Terje privaatvestluste sisu. Ta toonitas: «Mul ei ole probleemi rääkida ka siis, kui vintsklesin mehega kaks tundi voodis ega saanud orgasmi. See on nii loomulik.»
Terje julgustas ajakirja vahendusel naisi enesega hästi läbi saama: «Naine peab endale selgeks tegema, mis talle meeldib. Sa ju tead ometi, mis muusika sulle meeldib, mis materjali sa naudid ja kas sulle istub soe või külm.» Enesele peab pai tegema igas eluvaldkonnas, leidis Terje. Ta rääkis, et kannab alati käekotis diktofoni ja kui järjekordne katsumus edukalt seljatatud, jäädvustab ta diktofonilindile sõnumi: «Tubli, Terje!»
Abielunaise teine mees
Intervjuu kõige šokeerivam paljastus oli, et Terje ellu tuli tol kevadel teinegi mees. Naine ütles, et ta on elus esimest korda meeletult armunud. Samas kordas ta pidevalt, et on õudselt truu loomuga, aga...
«Ilmus inimene, kellele mina meeldin,» ohkas Terje, ja sugugi mitte õnnetult. «Ma ei ole kunagi elus kuulnud nii palju kiitust — sa oled nii tubli, sa oled maailma kõige ilusam! Mulle ei ole elus kunagi kingitud nii palju lilli, ei ole viidud nii palju jalutama. Kõik need ilusad asjad, mis käivad armumise ja armastuse juurde, olid minu elust puudu.» Terje jätkas: «Tegelikult on see suur õnn. Ükskõik, kuidas sellised suhted ka lõpevad — lõpevad nad nagunii, sest tegemist on pereinimestega —, olen väga tänulik selle inimese suhtumise ja soojuse eest.»
Intervjuu lõppes sõnadega: «Ma tahan omale käekella. Ükstapuha missugust, väärtus ei ole üldse oluline. Tahan vaid, et see oleks puhtast südamest kingitud.»
Miljonipulmad
Selle käekella ta sai! Mullu, Terje 45. sünnipäevaks kinkis tema praegune abikaasa, ärimees Aleksandr talle veerand miljonit krooni maksva Rolexi käekella.
Aasta enne seda poputas mees naist 125 000 krooni maksva Vertu mobiiltelefoniga. «Abikaasa andis valida, kas tahan kullast või pooleldi nahkümbrisega telefoni,» ütles Terje Kroonikale. Mõlemad taskutelefonid toodi spetsiaalselt Terje tarvis ühte Tallinna poodi. Kullast Vertu hind, 240 000 krooni, oli sama suur kui tollal keskmise eestlase kahe aasta palk. «Kullast ma ei tahtnud, kuna ei pea seda eriti mõistlikuks. See oleks ühe telefoni jaoks olnud liialt suur investeering,» ütles Terje.
Ühise rikkaliku elu tegid Terje ja Aleksandr ametlikuks maagilisel kuupäeval 08.08.2008, pidades Kalvi mõisas miljoni krooni kanti maksma läinud pulmapeo. Aleksandr on Terje kuue-aastase poja Alex Ericu isa. Samuti hoiab ta väga Terje kaht vanemat last — Karitat esimesest abielust ja poeg Mihklit teisest seaduslikust kooselust Lembit Aruga.
Lapse isa? Kus, kes?
Kes on Terje noorima lapse Alex Ericu isa, selle üle said meelelahutusmeedia lugejad aastaid pead murda. Kroonikale 2003. aastal antud intervjuus esines oma kolmandat last ootav Terje teadaandega, et ta lasi end kunstlikult viljastada. «Aga päris kunstlik viljastamine see ka polnud. Ma ikka tean, kes isa on,» keerutas ta. Naise sõnul prooviti beebit eostada ka loomulikul moel, ent see ei andnud tulemust. Terje kirjeldas tulevase lapse isa salapäraselt: «Ta on minust palju noorem, kolmekümnendate alguses, vallaline, kena, tumedamate juustega, pikk, hästi optimistlik, hea südamega, lõbus. Tal endal lapsi pole. Kõige olulisem, et ta on vapustavalt tark. Tegeleb äriga.»
Terje pihtis ka teda vallanud kahtlustest, et kas on ikka tark punnitada üksi oma kolme käbiga või oleks mõttekas võtta vastu ka selle mehe, lapse isa abi. «Eks peab vist jonnimisest üle saama. Aga muidu ootan ma Lembitut tagasi…,» sõnas ta.
Ettevaatusabinõuna, kui Terjega peaks midagi juhtuma, oli tal sõlmitud tulevase lapse isaga kokkulepe. Õigemini leping, mille järgi peaks mees suureks kasvatama ka tema teised lapsed, Karita ja Mihkli.
Terjel oli Eesti riigi innovaatiliste seaduste üle väga hea meel: «Meil on ju nüüd emapalk tulemas ja minul pole see mitte väike. Arvan, et saan ikka tugevalt üle 100 000 krooni. Vahel ma isegi muretsen, et kuidas riik selle raha kokku saab. Need summad on ikka väga suured.»
Praeguseks on nooruses lasteaiandust tudeerinud Terje naasnud kunagise huvi juurde. Ta õpib Tallinna Ülikoolis pedagoogikat. Täpsemalt, ammutab teadmisi eelkooliealiste laste kohtlemisest.
«Mul endal on selline kuueaastane kodus, nii et need teadmised kuluvad väga ära,» sõnas ta Kroonikale.
