Rahva poolt valitud Setu kuningas on pikk ja tugev heledate lokkidega mees. Sõidab isa Ladaga ja unistab oma hobusest. Setu ülemsootska EVAR RIITSAAR (36) on kuulsa luuletaja ja etnofuturisti Kauksi Ülle elukaaslane ja elukutseline Setu asja ajaja.

Mis su nimi tähendab? Riitsaarõ kõlab kui Rüütel, ainult et vene keeles — rõõtsar.

Pigem eesti keeles riit ja saar või setu keeles rii (regi) ja tsaar.

Kuidas on olla kuningas?

Vastutus on suur. Setu rahvas on olnud pikka aega unes. Pean meeles pidama vanu tantse, laule ja eluviisi ning need nooremale põlvkonnale edasi andma.

Kuidas said kuningaks?

Olen Setu Kuningriigi sootska. See tähendab, et olen taevas elava Setu kuninga Peko maapealne asemik. Mind valis rahvas Setu Kuningapäeval teist aastat järjest. Kandidaat seisab lavale ja ette koguneb rivi.

Sa elad koos luuletaja Kauksi Üllega.

Tunneme kolm–neli aastat, oleme vabaabielus. Meil on üheksakuune tütar Leelo.

Saime kokku, kui oli ersa rahvaansambli Tooramaa kontsert Setumaal. Nii see jätkus mitmel Fennougria üritusel. Oleme käinud ikka seal hõimurahvaste hulgas, näiteks Ersamaal, Udmurdimaal.

Millised on sinu suhted Ülle kolme vanema tütrega?

Head. Maali, Salme ja Päivi valdavad kagueesti rahvalaulu, austavad traditsioonilist käsitöökunsti, joonistavad, mängivad rahvapille, tantsivad setu tantse ja flamenkot.

Nad on varsti mehelemineku eas. Mis saab?

Kenad, andekad, tublid naised. Printside puudust ei paista olevat. Loodetavasti saavad neist õnnelikud inimesed.

Mida lastele kingid?

Midagi toredat isevalmistatut.

Turismitalu pead?

Ei. Ostsin Obinitsa külas ühe maja, mis oli tükk aega tühjana seisnud. Teen sinna kunstigaleriid Hal’as Kunn (setu k: roheline, haljas — toim).

Kas ema–isa peavad lehma ka või on viinud kombinaati?

Õnneks leidsid nad siit lähedalt ühe pere, kellel on lehma rohkem vaja.

Eestlaste vanematel olid suured lambakarjad. Sa oma lamba- või pullikarja peale mõelnud ei ole?

Maastik läheks veel ilusamaks. Tahaksin pigem hobust. Esialgu ühte.

Mis värvi?

Küll ma ta ära tunnen, kui kohtan.

Kas vastab tõele, et küla on end surnuks joonud?

Arvan, et ei. Pigem on linn end surnuks joomas. See ei paista välja, mis seal linnas korterites toimub. Linnas leiab aset kindlasti hullem enesehävitamine. Maal vähemalt loodus turgutab. Linnas lisab paneelmaja vastasaken veelgi kibestumist.

Aga sinu naabrimehed?

Alkoholiga liialdamine on igal pool probleemiks.

Kuidas endaga lood on?

Tarbin mõõdukalt.

Sporti teed?

Tallinnas olles tantsisin flamenkot, keskkoolis käisin laskesuusatamise trennis. Maatöö hoiab vormis.

Oled laulja või pillimees?

Rohkem laulja, aga õpin ka karmoškat. Setu laulmine on ikka tervistav tegevus.

Kas karmoška on setu või vene pill?

Oma nukra meeleoluga on karmoška juba vanadest aegadest populaarne rahvapill ka setude hulgas.

Mis autoga sõidad?

Praegu isa Ladaga. Eelistan ökonoomsemaid autosid. Vahel ka liinibussiga.

Kas sul on õukond?

Selle moodustavad kuningriigi meistrid, kroonikogu, leelokoorid Tsibihärblasõ’, Helbi küla naised, Liinatsuraq jpt. Popansambel Lõkõriq — Merca, Aapo Ilves, Urmas Kalla jt. Suur tugi on Obinitsa kandi setu liikumise pikaajalisest liidrist Aare Hõrnast. Potisetud on nagu velekesed.

Kui sul oleks riigihoob käes, mida siis teeks?

Arendaksin paikkondlikku kultuuri, televisiooni, raadiot ning toetaks kohalikku algatust, haridust ja ökotootmist. Ma näen, kuidas muude riikide üle- ja tootmisjäägid vallutavad Eesti turu ning muudavad kohaliku inimese õnnetuks, sest tal ei ole millegagi elatist teenida. Mul on tunne, et riigis lähevad suured summad euroremondiks, kuid sisulist tööd ei väärtustata.

Kas Setu ja Eesti asi on lootusrikas?

Setu asi on setude käes. Kui oleme otsustanud, et ei kao, siis ei kao. Aga mis teha, kui võeti vastu euromündi kavand, millelt üle poole Setumaa puudu — Eesti NSV kaardi järgi!

Mida talvel teete?

Laulame, maalime, Ülle kirjutab näidendeid. Kütame suitsusauna, teeme ahjuputru, treime. Suvel tahaks galerii-elu käima tõmmata, näitusi ja etendusi teha.

Kust sa tuled?

Olen kümme aastat õppinud, elanud, töötanud Tallinnas, õppinud Pedagoogikaülikoolis kunsti ja Veneetsias seinamaali restaureerimist. Osalenud Muhu kiriku seinamaalingute restaureerimisgrupis, Kanuti Ennistuskoja töödes ja maalinud ilusamate kõrtside seinu. Praegu elan emapoolse vanaema talus, kus möödus minu lapsepõlv. Tulin juurte juurde tagasi, et leida põliskultuure hävitavas maailmas iseennast ja tuge hõimule ning külale. Kui kaotad juured, siis kaotad ka iseenda. Näen, et jõulised tsivilisatsioonid nagu Jaapan, Hiina teavad oma kultuuri tuhandeid aastaid tagasi.

Kus põhipalka saad?

Olen Obinitsa kooli kunstiõpetaja. Väikese koormusega.

Kas see kool jääb ellu? Kas küla jääb ellu.

Küla jääb ellu ja kool ka, kui riiklik poliitika ei tule oma ettekirjutustega seda sulgema.

Praegu pandi kokku Meremäe ja Obinitsa kool. Seal on kokku natuke üle saja õpilase. Palju viie aasta pärast on?

Kindlasti tuleb aeg, kus lapsi on väga hõredalt, aga eks see ole oma teha ka. Praegu on väga palju noori peresid tulnud taludesse elama. Tullakse linnadest.

Kõrvalt hääl, mis kuulub Tamula hotelli direktrissile Eda Veerojale: «Küsi minu teismeliste laste käest, kas nad tahavad ära minna. «Ei usu,» vastab ta tütar. «Aga minu lapsed nutavad, sest nad ei taha ära, kuid peavad, sest siin ei ole tööd,» sekkub keskealine daam. «Üks on arst ja teine pedagoog.»

Kas need Setumaa asulad nagu Meremäe, Vana-Vastseliina jt jäävad?

Kui riiklik poliitika küla ei hävita… Peavad jääma, kui inimestel jätkub loovat tahet.

Puhkeb mäsu. Esimene hääl: «Jäävad, jäävad.» Teine hääl: «Kunstlikult ei sunni kedagi siia tagasi tulema. Seda arengut ei peata. Siin ei ole turgu, seega ka tööd noortele.»

KAUKSI ÜLLE oma mehest:

Algul meenutas ta murdjat hunti, metsikut hobust, üksildast printsi, salapärast maagi ja viimset mohikaanlast. Tantsis, laulis, mängis trummi, kinkis naistele roose (minule rooskapsa). Ideaalne solist ansambli Lõkõriq jaoks, mille just olime Mercaga asutanud. Mõtlesin, et vaene mees, kust ta küll sellise naise leiab, kes suudab kõik temas keeva vastu võtta... Ennast mul küll pähe ei tulnud soovitada.

Aga ühised tööd omakultuuri alal lähendasid ja peod ajasid luuletama. Tütred ka tänitasid kohe algul, et minge Evariga Obinitsa...

Hüä mehekene om, tarõ lämmi ja soolaseeneq ning hapukapsta keldren... lats hällüh ja kass leso pääl kerän.