Hollywoodi femme fatale SHARON STONE ei lase keskeakriisi naha vahele.

Sharon Stone (46) pole end mitu head aastat kinolinal näidanud. Seda värvikam on olnud tema eraelu. Ta abiellus ja lahutas ajalehemagnaat Phil Bronsteinist, lapsendas poeg Roani, kes nüüd on nelja-aastane, elas üle ajuverejooksu. Ilus ja särav on ta endiselt, kuid ta teab, et temavanustele naistele ei leidu Hollywoodis tööd.

«Keegi ei taha mind,» ohkab ta. «Mulle ei tehta eriti tööpakkumisi, sest ma olen vana mõrd. Mul on see neljakümneste haigus, Hollywoodis ei peeta mind enam filmidiivaks.»

Kui Sharon sai 40aastaseks, kuulutas ta seda uhkelt kõigile. «Aga inimesed arvasid, et nad kuulevad valesti. Neile tundus, et ma kuulutan: «Mul on leepra!» Tegelikult olen tähele pannud, et asjad on viimastel aastatel natuke muutunud. Nüüd võib ka täiskasvanud naine olla seksikas. Ausalt öeldes arvan, et see kõik sai võimalikuks tänu Viagrale.»

Tõenäoliselt on asjale kaasa aidanud ka botoxi levik. «Karta on,» nõustub Sharon. Kuid seda, kas ka tema palgeid on süstlaga töödeldud, ta ei paljasta.

Noormeeste lummuses

Stone’i meelest on keskealiste naiste imagot värskendanud ka 15aastase vanusevahega näitlejate Demi Moore’i ja Ashton Kutcheri suhe. «See on tõsine afrodisiaakum,» õhkab ta rahulolevalt. «Olen nüüd pea aasta aega vaba naine olnud ja mind pole kordagi kohtama kutsunud vanem kui 38aastane mees. Olen käinud kohtamas 22aastastega. See on väga innustav!»

Tõsise suhteni pole Sharon kellegagi oma kavaleridest jõudnud. «Tänapäeval piirdun ma lihtsalt seksiga,» lausub ta.

Kehv modell

Nagu paljud näitlejatarid, alustas ka Pennsylvanias sündinud Sharon karjääri modellina. «Olin tõeliselt halb modell,» meenutab ta. «Tollal pidi üks õige mannekeen olema tõesti pikk ja kõhn, tarvitama palju kokaiini ja käima ööklubis Studio 54. Aga mina tahtsin palju süüa. Olen suhteliselt suurt kasvu, nii et suurem asi modell ma polnud. Tegelesin palju niinimetatud ilumodellindusega, kus tähelepanu keskendus juustele, näole, kätele ja hammastele. Selliste tööde peale sobisin ma paremini.»

Valed valikud

Esimest korda vilksatas Sharon kinolinal filmis Stardust Memories. Enne kurikuulsat «Ürginstinkti» (Basic Instinct) jõudis ta mängida ka koos Arnold Schwarzeneggeriga filmis Total Recall.

«Ürginstinkti» tuules oleks Sharon võinud kaugele jõuda, kuid talle said saatuslikuks valed valikud. Filmidest Sphere, The Specialist, Simpatico ja The Muse ei mäletata muud, kui et need olid keskpärased. Sellest perioodist torkab silma vaid üks särav etteaste Martin Scorsese filmis «Kasiino».

Emaduse õppetunnid

Karjäärimõõn ja tervisemured ei ole Sharonit muserdanud. Tema nägu on nooruslikult sile ning ta pulbitseb energiast. Aga ellusuhtumist on aeg kõvasti muutunud. «Vanasti olid mul eesmärgid ja ideed,» sõnab ta. «Nüüd tahan lihtsalt elada, asjade üle järele mõelda, olla hea inimene.»

Ajuverejooksust taastumine ei olnud kerge. Esiotsa ei suutnud ta voodistki tõusta. «Roan oli alles nii väike. Ta tuli mu tuppa ja lohistas voodi ette kaminariistad. «Oo mu jumal, nüüd pean tõusma. Ta tahab, et ma voodist välja tuleksin, ma pean ennast jalule ajama,» mõtlesin ma. Emadus on teinud mind alandlikumaks, ja selle eest olen ma tänulik,» tunnistab Sharon. «Mulle meeldib see tunne, kui mu jalad on maas. Ma ei kujutaks elu ilma Roanita ettegi. Ta on suur ja võimas osa minu elust. Kõik muu pole oluline.»

Uuesti “Ürginstinktis”

Sharon loodab, et tema karjääri päästab «Ürginstinkti» järg. Seda projekti on korduvalt kinni külmutatud ja lahti sulatatud. Nüüd tundub, et film läheb ühel päeval siiski töösse.

Sharoni suureks õnneks on lootust, et meespeaosas astub üles tema suur lemmik Ashton Kutcher. «Kas siis tõesti ei leidu kedagi, kes tahaks maksta 12 miljonit dollarit, et näha mind alasti? Hei, kuulge, siin on kõik veel täitsa korras,» ütleb ta, vaadates hindavalt oma keha.

Erinevalt nii paljudest endistest ja tänastest Hollywoodi diivadest teab Sharon täpselt, kes ta selline on. «Mul oli üks periood, kus kõik see glamuuri-bullshit oli mind nii totaalselt endasse neelanud, et ma pidasin seda fantastiliseks,» ütleb ta. «Arvasin, et olen täiesti vastupandamatu. Nüüd olen sellest illusioonist kenasti üle saanud.»