Kroonika otsis koos poliitik VILJA SAVISAARega (42) Maaema messilt linaseemneõli ja tutvus esoteerilise kirjandusega.
Vilja Savisaarel on üks kindel soov, osta linaseemneõli. «Linaseeme on alati tervisliku toitumise alus olnud ja ainevahetust soodustav,» selgitab Vilja oma eelistust. «Me peaks tarbima rohkem asju, mis siin meie oma kliimas kasvavad, need sobivad meie organismile paremini.»
Ülejäänud aja tahab Vilja niisama vaadata, mida messil pakutakse, sest kuigi Keskerakonna esidaam üritab võimalusel osta ökoloogiliselt puhtaid tooteid ja eelistab ravimtaimi tablettidele, pole ta Maaema messile ajapuudusel varem sattunud.
Kohe sissekäigu kõrval köidavad Vilja tähelepanu Vipise looduslikud ravimid. Poliitiku kotti leiavad tee mustika-tammekoore-ingveritabletid merehaiguse ja liigestevalu leevendamiseks, ja vitamiinipomm, astelpajumahl meega. Taruvaigu-saialilletinktuur, tõhus abimees kurguvalu korral, on Viljal kodus ravimikapikeses juba olemas.
«Püüan nii palju, kui võimalik, ravida looduslike vahenditega,» selgitab Vilja. Messil pakutavad taimepakikesed jätavad teda ükskõikseks — oma «apteegi» korjab ja kuivatab naine enamasti ise. «Naistepuna, raudrohi, pärnaõied, meliss ja piparmünt,» loetleb proua Savisaar. «Korjan tavalisi asju, kui on vaja midagi spetsiifilist, siis ostan Müürivahe tänavalt Loitsukellerist.»
Abikaasa Edgar Savisaar nii loodusliku mõtteviisiga ei ole. «Tema võtaks ikka kohe antibiootikumitableti sisse,» avaldab Vilja. «Eks meil on selle pärast vaidlemist ka.» Aga ravimtaimedest tehtud teesid joob ka Edgar hea meelega.
Meemaias poliitik
Edasi ajab Vilja juttu meetooteid müüva Tsuburka talu vanaperemehega. Määrib mõnusa habemiku taadi õhutusel tibakese meekreemi prooviks käe peale, aga ostma ei hakka. Mett pakutakse messil mitmes kohas ja Vilja proovib siin-seal lusikaga, kas on ka hea. Aga jällegi, meevarud on Hundisilma sahvris juba olemas. Viljal on oma mesinikud, kellelt ta juba aastaid ostab. «Igal sügisel ostan kolm kolmeliitrist purki ja kevadeks on otsas,» paljastab naispoliitik oma magusalembuse. «Söön seda lihtsalt lusikaga tee kõrvale.»
Body Shopi letilt leiab Vilja pisikese pudelikese eukalüpti aroomiõli, hea saunas leili visata. Body Shopi loodustoodete poodides on ta sage külaline, oma kehakreemid, dušigeelid ja seebid ostab kõik sealt.
Üks nurgake on laadal amulettide päralt. «See on mu lapse huvi,» teatab Vilja. «Rosina on nende kohta palju lugenud. Kui näiteks sõrmus või mõni muu asi ära kaob, siis ta ütleb, et selle asja aeg sai täis, ta pidigi ära minema. Ja amuletti ei saa osta, see peab ise sinu juurde tulema.»
Rosina oleks muidu ka messil ringi vaadanud, aga teismelisel on raske uni: kui ema hakkas teda hommikul Hundisilmal äratama, et läheme nüüd, eelistas tüdruk edasi magada.
Jupike aega kulub Woodfishi puidust ühekorranõude juures. See on uudistoode. Loodussõbralik, kuna noad–kahvlid saab pärast söömist ära põletada. Hinnavahe plastnõudega pole ka väga suur. Vilja ostabki ühe paki nii nuge, kahvleid kui ka lusikaid. Saja söögivahendiga pakk maksab messil 59 krooni.
Aarma või Viilma?
Korraks peatub Vilja esoteerilist kirjandust müüva leti juures, sirvib natuke maiade kalendreid, aga ei osta. «Psühholoogiaõpingute ajal tutvusime natuke ka nende asjadega, ja üht-teist sellealast on mul kodus olemas,» selgitab ta. Poliitik arvab, et oma tera on neis raamatutes olemas: «Usun, et universum meie ümber on üks ja et inimene pole siiski mingi looduse kroon. Mõned näevad paremini, mõned kuulevad paremini. Samamoodi on erinev energiaväljade tajumise võime. Aga sellist kirjandust on igat sorti, peab väga täpselt teadma, mida lugeda.»
Vilja silitab käega üle Gunnar Aarma raamatute. «Teda ma olen lugenud. Aarma on vaimuinimene, kellest pean lugu. Ma ei ole kõigega nõus, mis ta ütleb, aga on huvitav teada, mida ta arvab.»
Aarma kõrval ootavad ostjaid teise kodumaise guru, Luule Viilma raamatud. «Viilmat olen palju lugenud. Aga tema õpetus on minu jaoks liiga ühekülgne, see suur armastuse propageerimine. Ta ei ole mu esimeste lemmikute hulgas.»
Messil on väljas ka Keskerakonna lett paari viimase Kesknädala numbriga ja Edgar Savisaare raamatuga «Peaminister». «Oi ei, see on mulle kõik tuttav,» tõrjub Vilja naerdes ettepaneku sealt midagi osta.
Edasi jõuame Wellnessi keskuseni, kus kaks daami pakuvad võimalust tasuta mõõta organismi rasvaprotsenti ja määrata kehamassi indeksit. Vilja haarabki sangadega aparaadi ja pigistab seda, nagu kästud. «Praegu kaalun 62,5 kilo, aga võiks olla 58,» annab ta vanemale daamile nõutud kaaluandmed.
Noorem neiu rehkendab natuke ja teatab siis, et rasvaprotsent on natukene liiga suur. «Võib-olla tarvitate toiduks liiga palju loomseid rasvu?» arvab neidis. «Lepime kokku individuaalse konsultatsiooni, soovitame teile sobiva dieedi...» haarab tütarlaps kalendri ja pastaka järele.
«Oi ei, ei, mul pole aega,» tõrjub Vilja individuaalse lähenemise tagasi, võtab laualt oma koti ja põgeneb.
Üksildases nurgataguses müüb oma raamatuid Ilmar Särg, kirjanik ja kuue lapse isa, põhiametilt aga hoopiski arst. Vilja ostabki suure kiisupildiga loomajuttude raamatu.
Linaseemneõli leitud!
Footonresonantsteraapia jääb meist proovimata, samuti ei huvita Viljat aurafotode tegemine. Jõuamegi ringiga algusse tagasi, kus nüüd ostab Vipise loodusravimeid presidendiproua Ingrid Rüütel.
Linaseemneõli meil veel polegi. Otsustame kõledast ilmast hoolimata ka õues müüdavat kaupa kiigata. Puukujude kõrval, mida osavad mehed mootorsaagidega koha peal välja lõikavad, leiamegi lõpuks otsitava, linaseemneõli igaks otstarbeks ja igas suuruses anumates. Tahad, osta väike purgike toiduvalmistamiseks, tahad, suur kanister puidu immutamiseks.
Üllatuslikult pole messil müügil ökoloogiliselt puhtaid juurvilju. Proua Savisaar neid siit ei otsinudki. Mahedalt kasvatatud juurikaid ostab ta perele ühest Telliskivi tänaval asuvast poest. «Aga ka Selverites on juba päris palju ökoloogiliselt puhast kaupa müügil,» rõõmustab poliitik. Võimalikult varakult hakkavad Savisaared rohelist kraami ostma Võsu turult. Kasvuhoones kasvatab perenaine kurki, tomatit, paprikat. «Väliaiamaad mul pole, pinnas on endine merepõhi, seal ei kasva suurt midagi,» kahetseb Vilja.
«Ausalt öeldes arvasin, et see mess on natuke suurem,» võtab Vilja muljed kokku. «Seekord neil vist oligi rõhk loengutel. Aga põhiline on, et rohelist mõtlemist propageerida.»
Ta ise toetab elektri eest makstes Rohelist Energiat — maksab natuke rohkem, mis läheb tuulegeneraatorite arendamiseks. Kilekotte kasutab korduvalt, või paneb ostud kiiresti lagunevasse paberkotti. «Pudelid anname kõik eraldi ära, eriti jälgib seda Rosina,» avaldab Vilja. «See, et looduses käies midagi maha ei viska, on ju loomulik.»
K
V1
Kreemitest Taadi soovitusel proovib Vilja Tsuburka talu meekreemi. Aga Viljal on samalaadne Body Shopi kreem juba kodus olemas.
V3
Vaat kus lops! Selgub, et Vilja Savisaare organism sisaldab liiga palju rasva.
V4
Raamat tütrele Südamearstist kirjanikult Ilmar Särjelt ostab Vilja Rosinale loomajuttude raamatu.
V5
Kas on ka hea? Andunud meesõbrana oskab Vilja hinnata, kas messil müüdav Pärnumaa mesi on sama hea või paremgi, kui tema sahvrisse varutud Viru mesi.
V6
Eesmärk täidetud Kauaotsitud linaseemneõli on lõpuks leitud ja messikülastuse võib lugeda kordaläinuks.
V2
Vaieldav, aga huvitav Vilja peab Gunnar Aarmast väga lugu.
