«Ma olen meie voodi raami ja voodijalgu juba ei tea mitu korda parandanud,» viskab Kati Saara Vatmanni Termikas mahlakat nalja ning haarab hapra, ent väge täis naise sülle.
„Sain endale esimest korda päris mehe! Mul on seni olnud vaid ülalpeetavad ja poputatud kaaslased. Ühest küljest on kergendus, et Termikas on siin, kuid samas ka pisut harjumatu. Olen ju seni kõiki asju üksi teinud ja üksi otsustanud,» seletab Soone talu perenaine Saara (44) koduhoovil kuu pärast pulmi Tarmo Arumets «Termikaga» (45).
Päeval, mil külla läheme, täitub Katil Soonel elamisest aasta ning üheaastaseks saab ka karvane pereliige, eesel Opaal.
Tallinnas sündinud, seal Tatari tänava korteris ja hiljem Pärnus kahetoalises korteris sirgunud Kati elab täna Raplamaal just sellist elu, millisest väiksena unistas.
«Tahtsin sellist lapsepõlve, nagu mul täna on. Sellist elu, nagu täna on minu lastel ja ka minul endal, sest see siin on minu lapsepõlve pikendus,» teatab kaunis suvekleidis askeldav perenaine.
«Saage tuttavaks, see on siga Peetrus. Ta on kamba pealik ja lammaste juht. Meil on siin kokku 14 lammast, 14 hobust, kaks kassi ja 30 lindu,» jätkab Soone Saara ja loetleb järgemööda üles kõikide hingeliste nimed. Kuidas need talle küll meelde jäävad, imestan mina.
«No oma laste nimed jäävad ju ka meelde. See kõik on meie perekond.»
«KUI TULIME, OLI TALU SITAS OLUKORRAS...»
2010. aastal tegi Kati südame kõvaks ja pani oma Pärnumaal asuva Liu talu müüki. Kuus aastat armsaimaks paigaks olnud kodu jäi ühel hetkel lihtsalt väikseks.
«Me ei mahtunud sinna enam ära ja ma poleks saanud seal realiseerida kõike seda, mida siin Soonel teha plaanin,» räägib vapper naine.
«Ühel aprillikuu päeval sõitiski mu väravasse must kabrio, milles istus mustade prillidega poro. See mees oli rootsisoomlane Harry, kes kohalikelt kaluritelt kuulnud, et Liu on müügis. Näitasin talle elamise ette. Harryle tundus kõik liiga suur – nii maja, krunt kui ka hind.
Detsembri alguses helistas ta mulle uuesti. Siis tuli ta Põhja-Soomest koos abikaasa Sannaga kohale. Naisele koht meeldis ja Liu sai uued peremehed. Meie Sannaga saime aga headeks sõpradeks. Ta on ka Soonel puhkamas käinud – oli siin nädal aega koos oma koertega.»
Katile oli ääretult oluline, kellest saab Liu uus peremees ja kelle kätte ta oma mälestusi täis kodu võtmed ulatab. Täna on tema süda rahul.
Soone, kuhu Kati end koos pere ning kabjaliste, sõraliste ja teiste karvaste-sulelistega sisse seadis, polnud esialgu sugugi nii heas korras kui täna. Tõsi, ka praegu jagub seal ohtralt kõpitsemist ja hobukeskuse eskiisprojekt on alles kõrgematelt härradelt kinnitust ootamas. «Tegutseme siin Tarmoga kahekesi ja kõike ei jõua nii kiiresti, kui tahaks. Kui tulime, oli talu sitas olukorras ja praegu on ka sitas olukorras,» on Kati talle omaselt aus.
EDASI LOE VÄRSKEST SUVISEST KROONIKA KODU-ERIST!
